Üllatus: Jüri Ratase valitsus vähendab jõudsalt Eesti riigivõlga
Täpsustatud!

Jüri Ratas.

FOTO: TAIRO LUTTER / POSTIMEES

Kuula artiklit

2018. aasta kolmandas kvartalis oli Euroopa Liidu kõige madalama riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige rohkem kahanes võlakoorem kvartaliga Maltal, suurenes aga Küprosel.

Paljudele üllatuseks on Jüri Ratase valitsuse ajal Eesti riigivõlg tugevalt vähenenud. Eesti riigivõlg ulatus kolmandas kvartalis 8 protsendini SKP-st, kusjuures teise kvartaliga võrreldes vähenes Eesti riigivõlg 0,3 protsendipunkti ja 2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,6 protsendipunkti.

Tõsi, suure osa langusest andis mitte võla tagasi maksmine, vaid sisemajanduse kiire kasv. Nimelt, Eesti sisemajanduse koguprodukt suurenes 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 4,2%, teatas statistikaamet. Nii tulebki võla suhtarv SKPsse väiksem.

Eestile järgnesid riigivõla tabelis 21,7 protsendiga Luksemburg ning 23,1 protsendiga Bulgaaria, selgub Eurostati andmetest.

Kolmanda kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) keskmiselt 86,1 protsenti, mida on 0,2 protsendipunkti jagu vähem kui teises kvartalis. Kõigi 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas kahanes näitaja teise kvartali 81 protsendilt 80,8 protsendile.

Euroopa Liidus moodustasid kolmanda kvartali lõpust koguvõlast 82 protsenti võlakirjad, 13,8 protsenti laenud ning 4,2 protsenti valuuta ja hoiused.

Kõige kõrgem oli võlakoormus kolmanda kvartali lõpus Kreekas, kus see ulatus 182,2 protsendini SKP-st. Järgnesid Itaalia 133 protsendi ja Portugal 125 protsendi, Küpros 110,9 protsendi ning Belgia 105,4 protsendiga.

Teise kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKP suhe kuues EL-i liikmesriigis, langes 19 riigis ning jäi samale tasemele kolmes liikmesriigis.

Enim kasvas näitaja Küprosel, 6,9 protsendipunkti jagu, järgnes Kreeka 4,8 protsendipunktiga. Enim kahanes võlg 3,1 punkti jagu Maltal, järgnesid Sloveenia ja Horvaatia, kus riigivõlg vähenes mõlemas 1,6 protsendipunkti jagu.

2017. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas võla ja SKP suhe neljas liikmesriigis ning kahanes 24 riigis.

Näitaja kasvas 9,7 protsendipunkti Küprosel, 7,4 punkti Kreekas, 0,4 protsendipunkti Ühendkuningriigis ning 0,1 punkti Slovakkias. Langus oli suurim aga 8 protsendipunktiga Sloveenias, järgnesid Malta 6,8 punktiga ning Portugal 4,6 protsendipunktiga.

Tagasi üles