Riik ei hakka tänavu Eestit poolitama

Rahandusminister Toomas Tõniste ei usu, et statistiliste näitajatega mängimine rahalist võitu annaks.

FOTO: TAIRO LUTTER/Eesti Meedia/Scanpix Baltics

Valitsus arutas ka neljapäevasel kabinetinõupidamisel Eesti kaheks statistiliseks piirkonnaks jaotamist, ent ei võtnud selle asjus seisukohta, mis ilmselt tähendab, et tänavu riik seda ei taotle, järgmine võimalus avaneb aga 2022. aastal.

«Valitsuskabinet otsustas võtta rahandusministri esitatud informatsiooni teadmiseks ja jätkata arutelu sel teemal 2019. aasta jooksul pärast täiendavat analüüsimist,» ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu BNS-ile.

Rahandusminister Toomas Tõniste andis neljapäeval ülevaate ettepanekutest Euroopa Liidu liikmesriikide territoriaalüksuste liigituse muutmiseks Eesti kohta. Sama teemat arutas valitsuskabinet ka eelmisel nädalal, vahepeal käis rahandusminister teemat tutvustamas ka riigikogu fraktsioonidesse.

Rahandusministeerium ja minister Tõniste ei toeta Eesti kaheks statistiliseks piirkonnaks jagamist, sest tema sõnul riik sellest Euroopa Liidu (EL) toetuste arvelt rahalist võitu ei saa ning seetõttu suureneks vaid bürokraatia. Lisaks võiks antud küsimuse prioriteediks seadmine Tõniste hinnangul Eesti jaoks olulisemad küsimused Euroopa Liidus tagaplaanile seada, rääkis Tõniste eelmisel neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Kui Eesti sooviks riigi statistilist jaotust muuta, peaks riik vastavasisulise taotluse tegema enne 1. veebruari, järgmine võimalus taotlus esitada oleks 2022. aasta veebruaris.

Euroopa Komisjoni poolt maikuus avaldatud ettepaneku kohaselt on ühtekuuluvuspoliitika eelarve aastate 2021-2027 eelarveraamistikus 373 miljardit eurot, seejuures langeks eraldised Eesti jaoks praeguselt umbes 3,5 miljardilt eurolt 2,9 miljardile eurole.

EL-i ühine piirkondlike üksuste statistiline jaotussüsteem (Nomenclature des Unités Territoriales Statistiques, NUTS) jaotab EL-i majandusterritooriumi kolme taseme piirkondadeks: NUTS1, NUTS2 ja NUTS3. Eesti on riigina üks NUTS 1 taseme piirkond ning on seni moodustanud ka NUTS 2 tasemel ühe piirkonna. NUTS3 tasandil jaguneb Eesti viieks – Põhja-Eesti, Lääne-Eesti, Kesk-Eesti, Kirde-Eesti ja Lääne-Eesti.

Mullu veebruaris selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Magnus Urb ministeeriumi ajaveebis, et NUTS2 tasandit kasutatakse ka 276 Euroopa Liidu piirkonna vahel Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondi toetuste jagamisel, arvestades muuhulgas piirkonna SKP taset elaniku kohta ostujõu standardi alusel.

Piirkondi jaotatakse nende EL-i fondide kontekstis praeguse korra järgi kolme kategooriasse: vähem arenenud piirkondade SKP elaniku kohta on alla 75 protsendi Euroopa Liidu keskmisest. Nendele piirkondadele on ette nähtud enim toetusi, eriti investeeringuteks Euroopa Regionaalarengu Fondist. Eesti kuulub praeguseni sellesse kategooriasse. Üleminekupiirkondade SKP elaniku kohta on 75–90 protsenti EL-i keskmisest. Praeguse korra jätkudes kuuluks Eesti edaspidi eeldatavasti sellesse kategooriasse.

Enam arenenud piirkondade SKP elaniku kohta on rohkem kui 90 protsenti ELi keskmisest. Sellistes piirkondades on nimetatud fondide toetuse kogumaht väiksem, seejuures toetatakse rohkem niinimetatud pehmemaid valdkondi ja Euroopa Sotsiaalfondi toetuste osakaal on suurem.

Kolmanda struktuurivahendite fondi ehk Ühtekuuluvusfondi vahendeid jagatakse riigi tasandil ja riikidele, mille rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on kuni 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Lisaks võetakse jaotusvalemis arvesse veel riigi rahvaarvu ning pindala. Seega Ühtekuuluvusfondi vahendite jagunemist otseselt Eesti jagamine kaheks NUTS2 piirkonnaks ei mõjutaks, märkis rahandusministeeriumi nõunik.

Küll aga on seni kehtinud nõue 2004. ja 2007. aastal Euroopa Liiduga liitunutele, et Ühtekuuluvusfond peab moodustama ühe kolmandiku kogu ühtekuuluvuspoliitika fondide eraldisest. Seega mõjutavad ERDF-i ja sotsiaalfondi maht kaudselt ka Ühtekuulusfondi mahtu.

Rahandusministeerium ei toeta Eesti kaheks piirkonnaks jagunemist. «Jaotus kaheks piirkonnaks vähendaks kunstlikult võimalusi toetada olulisi investeeringuid Harjumaal ja Eesti valitsuse enda õigust otsustada kogu riigi ulatuses, miks ja millises suuruses toetusraha millisesse piirkonda suunata,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu juunis Postimehele.

«Kaheks piirkonnaks jagatud Eestis oleks keerulisem teha suuri struktuurseid reforme, nagu haridusvõrgu korrastamine või töövõimereform. Samuti oleks raskendatud ülikoolide, teaduse ja innovatsiooni toetamine pealinna piirkonnas,» lisas Heinapuu.

Tagasi üles