Laevajuhid selgitavad: kapteni töötasu on 6000 eurot kuus
Täiendatud, lisatud laevajuhtide täpsustus

  • Laevajuhid rõhutavad, et meretöö palgast rääkides tuleb arvestada kõiki aspekte
  • Meremees on pool aega kodus, kuupalk tuleks jagada kahega, leiavad laevajuhid
  • Maailmas on puudu umbes neljandik laevaohvitsere, nõudlus nende järele on suur

Venemaa Musta mere laevastiku meremees

FOTO: Vasiliy Batanov/Sputnik/Scanpix

Eesti Laevajuhtide Liit saatis laevade lipueelnõu ümber puhkenud diskussiooni jätkuks teate, milles rõhutatakse, et meremeeste palkadest rääkides ei tohiks võtta üldistuste aluseks üksikuid kõrgeid töötasusid mõnes spetsiifilises sektoris. 

"Eesti Laevajuhtide Liidu hinnangul on ebaõiglane võtta meremeeste töötasudest rääkides aluseks mõne väga spetsiifilise ametikoha kõrge töötasu ning jätta sellest mulje kui meremeeste tavapärasest töötasust," märkis meediale saadetud teates Laevajuhtide Liidu juhatuse liige Tauri Roosipuu. 

Aasta keskmise kuutasu saamiseks tuleb see summa jagada kahega, kuna sageli kodus oldud aja eest palka ei maksta, lisas Laende.

Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimehe Janno Laende sõnul kasutatakse meremeeste palkadest rääkides sageli üksikuid erandlikke näited, millest jääb mulje, et tegu on tavapäraste ja keskmiste palkadega. „Keskmine kapten ei teeni ealeski 15 000 eurot kuus, isegi mitte üksnes merel töötatud kuu töötasu arvestades. Selline töötasu tuleb kõne alla näiteks väga spetsiifilises offshore-sektoris. Pigem jääb kapteni keskmine töötasu umbes 6000 euro juurde ja sedagi üksnes merel olles. Aasta keskmise kuutasu saamiseks tuleb see summa jagada kahega, kuna sageli kodusoldud aja eest palka ei maksta,“ lisas Laende.

Artiklis Eesti mehitusfirmadest tõi Mereakadeemia täiendõppekeskuse juhataja Rasmus Hirtentreu näiteks, et tankerikapten võib teenida 15 000 kuni 18 000 eurot kuus, mistõttu sellist palka teenivatel meremeestel on otstarbekas registreerida end soodsama maksumääraga riigi residendiks.

Näiteks mõningad meretööde palganumbrid 
(Eesti Laevajuhtide Liidu andmetel)

Kapten - 6000 eurot

Vanemtüürimees - 5000 eurot

2. tüürimees - 3000+ eurot

3. tüürimees - 2500+ eurot

Pootsmanid ja madrused 750-1300 eurot

Tauri Roosipuu selgitas, et toodud numbrid on palgafond, millest makse pole makstud.

"Segameeskondade puhul võib olla, et ohvitserid on lipuriigist ja nende eest on sotsmaks makstud ja sotsiaalsed garantiid olemas. Tulumaksu maksavad nad oma residentsusriigis ja siin võib olla variante: 0%, tulumaks alampalgalt vms.

Reakoosseis võib aga olla kolmandatest riikidest ja neil pole mingeid sotsiaalseid garantiisid, tulumaksu maksavad nad enda residentsusriiki.

Kui lisada kolmas ja neljas residentsus, võib tekkida olukord, kus kõik maksavad makse erineval määral ja neil on erinevad tagatised. Maksustamise variante on väga palju, seepärast on võimatu mingit õiget keskmist leida," selgitas Roosipuu.

 „Enda ja oma kursusekaaslaste reaalsete kogemuste ja tööpakkumiste põhjal võin öelda, et kolmanda tüürimehe töötasu võib olla hetkel näiteks 3200-3500 dollarit üksnes merel oldud aja eest, see on umbes 3000 eurot. Jagades selle kahega, jääb järele 1500 eurot, millelt tuleb tasuda ka maksud. Arvestades meretöö raskust ja keerukust, ei saa seda kuidagi ülemäära suureks pidada,“ illustreerib olukorda laevajuhtide liidu juhatuse liige Tauri Roosipuu.

Sageli makstakse meremeestele välja kogu palgafond, millelt tuleb tasuda erinevaid makse.

Laevajuhtide Liidu juhatuse liikmed rõhutavad veel, et meremeeste palkadest rääkides tuleb lisaks merel ja maal oldud aja suhtele arvestada veel muidki aspekte, näiteks valuutakurssi ja maksustamisnüansse. "Rahvusvaheliselt makstakse meremeestele sageli välja kogu palgafond, millelt tuleb olenevalt residentsusest ja muudest teguritest tasuda ka erinevaid makse," märgitakse laevajuhtide teates.

Tauri Roosipuu täpsustas, et  Eesti residendi puhul tuleb lähtuda tööandja residentsusriigi ja töövõtja residentsusriigi vahelisest topeltmaksustamise vältimise lepingust, kui selline eksisteerib. "Eesti resident peab välistulu igal juhul deklareerima. Seaduse mittetäitmise korral on tavaliselt seaduses ka vastavad sanktsioonid toodud. Kõige lihtsam on võrrelda palgafonde, kuna väga palju sõltub tööandja ja töövõtja residentsustest, kuid sellisel juhul oleks ekslik seda päris keskmiseks töötasuks nimetada," selgitas Roosipuu. 

Mitmed merendusega tegelevad inimesed on aga tunnistanud, et tulude mittedeklareerimist siiski esineb nii kolmandate riikide meremeeste kui Eesti residentide seas. 

Aasia turgudel firmasid nõustav ettevõtluskonsultant ja Mereakadeemias merendusettevõtete finantseerimist õpetav lektor Riina Palu ütles, et meremeeste palkadest rääkides tuleks täpsustada ka regiooni, millest jutt. "Osalesin novembris 2018 Hong Kongi merendusnädalal, kus sealse meretranspordi instituudi korraldatud seminaril Maritime Professionals in the Modern Era and Outlook rõhutati tööjõupuudust merenduses. Globaalsel turul on nii laevad kui palgad hoopis teised. Võibolla tunduvad meedias kõlanud palganumbrid suured meie lokaalsel turul," kommenteeris Palu.

Globaalselt on puudu umbes neljandik laevaohvitsere, lihtmadruseid on pigem üle, hindas Riina Palu.

Palu lisas, et laevaohvitsere ei koolitata maailmas piisavalt ning vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõudu ei pruugita üles leida. "Seetõttu on värbamisega tegelevatel Eesti ettevõtetel suured võimalused, kui suudetakse infotehnoloogia ja turunduse võimalusi ära kasutades hõivata suurem turuosa," hindas Palu Eesti mehituskontorite väljavaateid maailmas läbi lüüa heaks. 

Tagasi üles