Tööandjad: karusloomafarmide keelamine tõstaks hindu ja kahjustaks keskkonda

Radikaalne karusloomafarmide vastane protest. Plakatil on kiri «kui palju elusid nõuab üks kasukas?»

FOTO: LLUIS GENE / AFP

Eesti Tööandjate Keskliit astus jõuliselt välja kohalike karusloomakasvatajate kaitseks, leides, et muinasajast pärit majandusharu keelamine tõstaks tootmise hindu ja kahjustaks keskkonda. 

Tööandjad reageerisid riigikogus arutluse all olevale eelnõule, millega soovitakse Eesti karusloomafarmide keelustamist. Kuigi seadus jäi eile keskkonnakomisjoni toetuseta, läheb see järgmisel nädalal hääletusele riigikogu suurde saali.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles kirjas riigikogule, et karusloomakasvatus on pikkade traditsioonidega tegevusvaldkond Eestis, millega on tegeltud juba muinasajast. Veelgi enam, see moodustab tema sõnul olulise osa Eesti ringmajandusest.

See tähendab, et Eesti lihatootjate inimtoiduks kõlbmatud toidujäätmed leiavad kasuloomakasvandustes tänuväärse tarbimise loomade söödana. «Selle valdkonna kadumine tooks kaasa suure hulga jäätmete põletamise vajaduse, mis tõstaks toomise kulusid ja kahjustaks keskkonda, samuti kaoks kalameestel ja põllupidajatel võimalus müüa oma sööta karusloomafarmidele ja neil tuleks hakata otsima uusi väljundeid,» ütles Tamsar.

Karusloomade jääke kasutatakse täna ka edukalt Eestis kosmeetika- ja keemiatööstuses ning lõpptooteid moetööstuses, nende produktide kadumisel tarneahelas, tuleks hakata neid allhankena sisse ostma välismaalt, mis tooks kaasa toodete omahinna olulise kallinemise, lisas tööandjate liidu juht.

Tamsari sõnul on karusloomakasvatus peaaegu sajaprotsendiliselt lõpptoodet eksportiv sektor, mis on hakkama saanud riigipoolse toeta, on teinud tootmisse märkimisväärseid investeeringuid ning valmis neid jätkuvalt tegema.

Keelata tahab ka reformierakondlane Kalle Palling

Kuigi keskkonnakomisjon jättis eile karusloomafarmid alles, viib komisjoni juht, sotsiaaldemokraat Rainer Vakra küsimuse peagi suurde saali otsustada. Ta ütles eile BNSile antud intervjuus, et riigikogu peab nüüd otsustama, kas «21. sajandi Eestisse, meie kombe- ja väärtusruumi sobib loomade kasvatamine ja hukkamine vaid selleks, et nülgida neilt nahk.»

Vakra sõnul jõudsid nad eile komisjonis üheselt seisukohale, et juhul kui suur saal peaks karusloomadekasvatamise lõpetamist toetama, peab olema piisav üleminekuaeg, et Eestis karusloomakasvatusega seotud sadakond inimest leiaks uue töökoha, läbiks ümberõppe ja et ettevõtjad leiaksid uue väljakutse. Ja siin peab kindlasti riik appi tulema.

Karusloomafarmide keelustamist toetas ka reformierakonna parlamendisaadik Kalle Palling, kes käis välja mõtte, et riik peaks karusloomafarmid ära ostma ja alles siis nende tegevuse lõpetama. «Kokkuvõttes, kuna teema on ühiskonnas oluline ja selle vaibumist pole ette näha, siis maaeluministeeriumil on mõistlik välja töötada reaalne number, et kui palju sellise otsuse vastuvõtmine riigile maksma läheks,» rääkis ta.

Farmide jätkamist toetasid parteitu Urve Palo, reformierakondlased Terje Trei ja Meelis Mälberg ning keskerakondlane Valeri Korb. 

Karusloomafarmidega seotud küsimused on taas päevakorras seoses 18 riigikogu liikme algatatud loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga.

Tagasi üles