Euro tõi Lätile oodatust vähem investeeringuid

  • Otseinvesteeringuid on tulnud 0,7 miljardit eurot aastas.
  • Eesti on suuruselt kolmas välisinvestor.
  • Läti on Euroliidu üks kiiremini kasvavaid majandusi.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis Riias toimunud konverentsil esinemas.

FOTO: Euroopa Komisjon

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Ehkki üleminek eurole viis aastat tagasi on toonud Lätti vähem investeeringuid, kui toona loodeti, on lõunanaabrid veendunud, et Euroopa ühisraha on teinud nende riigile head. Loodetust väiksemad investeeringud on tingitud pigem muudest põhjustest, mitte liitumisest euroga.

«Investeeringute kasv pole olnud siiski nii suur, kui loodeti,» ütles Läti rahandusministeeriumi endine kantsler Sanita Bajāre eelmise nädala alguses Riias toimunud konverentsil, mis oli pühendatud Läti eurotsooniga liitumise viiendale aastapäevale.

Läti keskpanga andmetel on aastatel 2014–2017 tulnud riiki välismaiseid otseinvesteeringuid kokku 2,8 miljardit eurot ehk keskmiselt 0,7 miljardit eurot aastas. See näitaja jäi aga näiteks alla euroga liitumisele eelnenud 2013. aastale, mil lisandus 1,3 miljardit, ning 2011. aastale, mil lõunanaabrite juurde voolas 1,2 miljardit eurot välismaiseid otseinvesteeringuid.

2017. aasta seisuga oli kõige rohkem investeeringuid tulnud Rootsist (19,2 protsenti välismaiste otseinvesteeringute mahust), Venemaalt (10 protsenti) ja uhkel kolmandal kohal on 9,2 protsendiga Eesti.

Lõunanaabrite ootused olid suuremad, aga 2014. aasta alguses annekteeris Venemaa mäletatavasti Krimmi ja algas Ukraina kriis, mille tõttu muutusid välisinvestorid siinse regiooni (ka Eesti) suhtes märkimisväärselt ettevaatlikumaks. Päris ära välisinvesteeringud siiski ei kadunud.

Tagasi üles