Kasumis Pärnu sadama talvel töös hoidmine maksab riigile kümneid tuhandeid eurosid aastas

  • Jäämurdetööd Pärnu lahel maksavad riigile 600 000 - 650 000 eurot aastas
  • Pärnu Sadama klientidelt laekus 2018. aastal veeteetasuna riigile 541 000 eurot
  • Riik peab lisaks tagama veeteede korrashoiu, navigatsioonikaardid ja meremärgid

13. jaanuar 2019. Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 jõudis Pärnu lahel ja Liivi lahel jäämurdetööde tegemiseks Pärnusse.

FOTO: Lilli Tölp

Pärnu Sadam on alates erastamisest tootnud omanikele kokku ligi 60 miljonit eurot kasumit. Riik tasub Pärnu sadama talvel käigus hoidmiseks vajalike jäämurdmistööde eest 600 tuhat eurot aastas. Osa sellest rahast saab riik tagasi Pärnut külastavate laevade veeteetasude näol. 

13. jaanuaril saabus Pärnusse Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316, et tagada kaubalaevade liikumine läbi Pärnu lahe jää Pärnu Sadamasse. Pärnu ja Liivi lahe jäämurdepiirkond ulatub Irbe Väinast Pärnuni. Sõltuvalt jääoludest võib laevadel jäämurdja abi vaja minna kuni 100 kilomeetri pikkusel lõigul. Veeteede Ameti jäämurde koordinaatori Martin Kaarjärve sõnul on Pärnu lahe jäämurdekuludeks sel talvel arvestatud 600 tuhat eurot, vajadusel summat suurendatakse. Kõigi Eesti veeteede jäämurdekulud talve jooksul kokku on 6 miljonit eurot. 

Riigi kohustus tagada laevade aastaringne juurdepääs Pärnu sadamale tuleneb Meresõiduohutuse seadusest ning selle juurde välja antud MKM määrusest. Enne 1996. aastat Pärnu sadam jääperioodil ei töötanud. Aastatel 1996-2000 toimus jäämurdmine Pärnus ühekordsete kokkulepete alusel, 2003. aastal aga kirjutati riigi kohustus teha Pärnu lahel jäämurdetöid sisse MKM määrusesse "Jäämurdetööde kord". Sama määrus sätestab, et sadama valdaja võib jäämurdetöid korraldada ka iseseisvalt. 

Riigi kohustus on tagada laevade läbipääs jäävabast veest kuni koordinaatidega 58°21',4 N ja 24°27',0 E määratud punktini ning tagasi vabasse vette. Nimetatud koordinaatidega punktis asub roheline poi Pärnu muulide ees. Kuna jäämurdja väljub Pärnu sadamast, on kanal mainitud poist kuni sadamani nagunii lahti sõidetud ning pukseri abi võib kaubalaev vajada jääsupis sildumiseks või manööverdamiseks. 

Pärnu Sadamat külastas Veeteede Ameti andmetel 2018. aastal kokku 579 laeva. Veeteetasuna laekus neilt laevadelt Eesti riigile 541 tuhat eurot. Jäämurdetööd Pärnu lahel maksavad kuni 650 tuhat eurot aastas, lisaks on riigil kohustus tagada veeteede, tuletornide ja teiste navigatsioonimärkide korrashoid ning korrektne navigatsiooniinfo. 

"Vastavalt meresõiduohutuse seaduse muutmise seadusele kogub riik veeteetasusid, mitte enam tuletorni- ja navigatsioonitasu. Veeteetasu, mida makstakse aastaringselt, on seaduse järgi üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu. Veeteetasu tasub reeder või laevaagent ja see laekub otse riigieelarvesse. Veeteede Amet arvestab tasu suuruse ning väljastab makseteate," kommenteeris Veeteede Ameti kommunikatsioonijuht Jane Niit.

2018. aastal laekus Pärnu sadamat külastanud laevade veeteetasudena riigile vähemalt 59 tuhat eurot vähem kui läksid maksma sadama talvel töös hoidmiseks vajalikud jäämurdetööd. 

Veeteede Ameti jäämurde koordinaator Martin Kaarjärv teatas, et Veeteede Amet tasub jäämurdetöödeks kasutatava mitmeotstarbelise laeva EVA-316 eest Pärnu Sadamale kasutatud vee ja elektri eest, kuid kaimaksu laevale jäämurdeperioodil ei rakendata.

Pärnu Sadama omanikud on oma firmade kaudu Rein Kilk (AS Transcom) ja Mati Einmann (AS A&O), kummalegi kuulub 50% AS Pärnu Sadam aktsiatest.

Tagasi üles