Sadamapidajad peavad koostööpartneritega regulaarseid konsultatsioone korraldama
Täiendatud: lisatud sadamapidaja ja MKM esindaja kommentaarid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Seadusemuudatus kohustab sadamapidajaid partnereid regulaarselt kohvile kutsuma
  • Vestlused sihtrühmade esindajatega tuleb EU nõude kohaselt protokollida
  • Sadamatele tekitab seadusemuudatuse jõustumine täiendava paberitöökoormuse

Paldiski sadam

FOTO: SANDER ILVEST / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Täna riigikogu majanduskomisjonis arutatav sadamaseaduse muudatus toob sadamapidajatele kohustuse hakata oma partnereid ja teisi sihtgruppe vähemalt kord aastas konsultatsioonidele kutsuma ning nende vestluste kohta raporteid koostama. 

Täna tutvustab majandus- ja taristuminister Kadri Simson riigikogu majanduskomisjonis ettepanekut sadamaseaduse muutmiseks. Lühike muudatuseelnõu viitab vaid EU määrusele ning selles on üks sisuline punkt: sadamapidajatel tekib kohustus kutsuda sadama kasutajate ja muude sidusrühmade esindajad vähemalt kord aastas konsultatsioonile ning toimuva vestluse käik ja sisu protokollida. 

Eelnõu puudutab vaid neid sadamaid, mis on lisatud Euroopa transpordivõrgustikku TEN-T, millisteks Eestis on Tallinna Vanasadam, Paldiski Lõunasadam, Muuga, Paljassaare, Rohuküla, Heltermaa, Kuivastu, Virtsu, Pärnu ja Sillamäe sadamad.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et see on koostatud EL määruse 2017/352 rakendamiseks. 

AS Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld ütles, et Eesti Sadamate Liidu esindajate kaudu olid sadamapidajad Sadamaseaduse EL määrusega kooskõlla viimise plaaniga kursis. "Mingit kolli me üldjuhul selles muudatuses ei näe, sest sadamate tegevus on kogu aeg reglementeeritud olnud," teatas Vatsfeld.

MKM avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda lisas kommentaariks, et eelnõu täpsustab Euroopa Liidu otsekohalduvat regulatsiooni (määrus 2017/352), mille põhieesmärk on tagada TEN-T koridori sadamatele sadamateenuse osutamise raamistik ja sadamate finantsiline läbipaistvus, et juurdepääs sadamateenuse osutamisele toimuks läbipaistvates konkurentsitingimustes.

"Sadamate finantsiline läbipaistvus võimaldab parandada konkurentsiolukorda, kui osad sadamad saavad tuge avalikest allikatest. Seeläbi aitab määrus kaasa investeerimiseks läbipaistvama ja soodsama keskkonna loomisele. Läbipaistvus tagatakse selle kaudu, kui hinnad on kehtestatud mittediskrimineerivalt, õiglaselt ja kõigil ettevõtjatel on võrdsed tingimused sadamataristu kasutamisele juurdepääsul ning sadamateenuse osutamisele," kirjutas Ruuda.

Ta lisas, et Eesti sadamatele kehtestatav EL määrus suurt mõju ei avalda, kuna sadamates pakutavate teenuste turg on Eestis avatud ja teenusepakkujate hinnapoliitika põhineb turusituatsioonil. Ruuda täpsustas, et sadamapidajad konsulteerivad erinevatel viisidel oma kasutajatega ka praegu ja sadamatele ja partneritele muudatus oluliselt koormust juurde ei too. 

"Sihtrühmad on näiteks sadamateenuste osutamisega seotud ettevõtted, keskkonnahoiu, planeerimisega kokku puutuvad partnerid jne. Kuna kaasamine ja koostöö on juba ette nähtud seadustes, mis reguleerivad EL määruses ette nähtud keskkonna-, rütmilise planeerimise ja töötervishoiuvaldkonda, siis sadama pidaja lähtub endiselt oma töös nendest seadustest.

EL määrus sätestab teemad, milles sadamapidaja peab konsulteerima, näiteks tuleb käsitleda sadamataristu ja –teenuste rahastamist ning nende kasutamise eest tasu määramist. Seega konsultatsioon on nii üldistel kui võib olla ka detailsetel teemadel sõltuvalt sadamapidaja ja partneri vahelisest koostööst. 

Konsultatsioonide protokolle ei ole vajadust kellelegi esitada, ent need on oluline infoallikas tõendamaks konsultatsioonide läbiviimist. Eelkõige on oluline, et sadama pidaja säilitaks konsulteerimise toimumise viisil, mille ta saaks tõestuseks esitada, kui tema vastu kaebuse esitanud pool väidab, et sadama pidaja on rikkunud EL määrust. 

Konkurentsiametile võib esitada kaebuse, kui puudutatud poole hinnangul on sadama pidaja rikkunud EL määrust. Kaebused võivad puudutada näiteks sadamateenuse osutamisele juurdepääsu mittelubamist, sadamateenuste hindasid, sadamataristule juurdepääsu. Konkurentsiametile tekivad täiendavad ülesanded seoses võimalike kaebuste menetlemisega määruse nõuete rikkumise korral. Eeldatavalt ei kujune kaebuste hulk märkimisväärseks, kuna ka praegu võib konkurentsiseaduse alusel sadama pidaja tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks esitada taotluse ning teadaolevalt on Konkurentsiameti poole pöördutud vaid üksikute taotlustega," teatas Ruuda.

Tagasi üles