Maaomanikud on pahased: riik suhtub eraomandisse nagu nõukogude ajal

Uue seadusega tahetakse maksimaalselt piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kodu- ja maaomanike huvide eest seisev Eesti Omanike Keskliit kurjustab, et riik suhtub eraomandisse kui mingisse nõukogudeaegsesse üldrahvalikku hüvesse, mida saab vajaduse korral inimeselt käest võtta.

Keskliidu juhile Priidu Pärnale jäi seekord hambusse riigikogu menetluses olev «maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise eelnõu», mille eesmärk on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad ja piirata selle muul otstarbel kasutamist. See tähendab, et kui maa on viljakas ja väärtuslik, keelab riik omanikul sinna midagi ehitada või piirab maa kasutamist oluliselt. 

Pärna on sellele kategooriliselt vastu, leides, et eelnõu paneks pea 100 000 maaomanikule päitsed pähe. Ta ütleb riigikogu maaelukomisjonile läkitatud kirjas, et on omand inimese üks ülemaid põhiõigus, millel rajaneb kogu riigi vundament ja toimimine.

«Eelnõus valitud lähenemine muudab ENSV maakoodeksi vaimus omandi riigi tööriistaks mingi eesmärgi saavutamisel, mis ei sobi kuidagi kokku põhiseadusjärgse, vabadusel rajaneva ühiskonnakorraldusega,» kirjutab Pärna.

Ta on veendunud, et iga aastaga suureneb seadusloomes suundumus, kus eraomandisse suhtutakse kui nõukogudeaegsesse üldrahvalikku hüvesse, kuigi valitsuse koalitsioonilepinglubab 0-bürokraatiat ja ettevõtlus- ning omandivabaduste austamist.

«Paljud omanikud on arvamusel, et me tahtsime vaba riiki, aga oleme saanud haldusriigi, kus iga omaniku tegevus allub ametniku järelvalvele, haldussunnile või loakohustusele,» pahandas muidu notarina töötab Pärna.

Ta tõi näiteid, et Eesti pindalast veerand on looduskaitseliste piirangutega, samas maade väljaostmise tähtajad on aastatepikkused. 130 000 omanikku on kitsendatud muinsuskaitseliste piirangutega, kuid riik jagab toetusraha renoveerimiseks vähem, kui kulutab nõukogudeaegse arhitektuuri lammutamisele. «Omanikele on pandud kohustus talvel hooldada linnatänavaid, kuigi vahepeal on leiutatud traktor ja lumesahk,» märkis Pärna.

Põllumaa on juba täis ehitatud

Omanike keskliidu tugev vastuseis tugineb eelkõige õiguskantsler Ülle Madise hinnangule, kelle sõnul pole väärtuslikule põllumajandusmaale plaanitavaid ehituspiirangud kooskõlas põhiseadusega.

Madise sõnul on väärtusliku põllumaa kaitse vaieldamatult oluline, kuid selleks tuleb valida tulemuslikud põhiseaduspärased meetmed

«Mõistan, et aastaid ette valmistatud uute piirangute kaalukaim põhjendus on linnade ümbruses asuva väärtusliku põllumaa täisehitamine. See on paraku juba teoks saanud. Seal, kus veel võiks olla huvi väärtusliku põllumaa kasutusotstarvet muuta, saab muudatuse tõkestada olemasolevate normide alusel. Eelnõu pakutavad maaomanike ja kohalike omavalitsuste õiguste piirangud on ülemäärased,» kirjutas Madise sel nädalal.

Eelnõus valitud lähenemine muudab omandi ja omaniku riigi tööriistaks, mingi eesmärgi saavutamise vahendiks. «Kui soovitud eesmärki on võimalik saavutada muul, kuid põhiõigusi vähem piiraval moel, siis pole piirang vajalik,» lisas õiguskantsler.

Madise juhib tähelepanu, et planeerimisseadus näeb juba ette väärtusliku põllumaa kaitse ning seadust pole põhjust pidada selles osas puudulikuks. Õiguskantsleri sõnul oleks põhiseaduspärane lahendus, millega riik ei sekku põhiõigustesse ega kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigusesse rohkem kui vaja. «Piirangute ja keeldude asemel tuleb eelistada abinõusid, millega leitakse eri huvide ja väärtuste vahel tasakaal,» märkis ta. 

Tagasi üles