Eesti 200 majandusprogramm: kõik riigifirmad börsile ja pensionärid maksudest vabaks

Eesti 200 tugitalad Kristina Kallas ja Priit Alamäe.

FOTO: SANDER ILVEST / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Kuula artiklit

Erakond Eesti 200 tutvustas täna oma majandusprogrammi, mis näeb ette näiteks kõigi riigifirmade börsile viimist, varamaksude kehtestamise kaalumist, aga ka kuni 1000 eurot teenivate pensionäride maksudest vabastamist.

Eesti 200 ambitsioon on muuta Eesti peakorterite maaks. See tähendab, et Eesti riigi majandust peaksid iseloomustama tugevad rahvuslikul kapitalil põhinevad globaalsed ettevõtted. Teine oluline põhimõte on ettevõtjate usaldamine, mis peab riigi tegevuses välja paistma.

Järgnevalt avaldame enim tähelepanu väärivad nopped Eesti200 majandusprogrammist:

  • Kogume Eesti ettevõtjatelt sisendi ning viime selle alusel seadusandlusesse sisse vajalikud täiendused (finantsinstrumendid, korporatiivsed struktuurid jms), mille tulemusena ei oleks (eelkõige iduettevõtetel) enam juriidilistel põhjustel vaja Eestist peakortereid ära viia.
  • Maksustame Eestist varjatult kasumi väljaviimise Euroopa Liidu seadusandluse piirides. Toetame seadusandluse, sh. maksuregulatsioonide täiendamise teel ringmajanduse põhimõtete laialdast rakendamist. Eesti peab olema viie aasta pärast maailma esimese viie riigi hulgas kahepoolsete lepete osas, mis puudutavad topeltmaksustamist, investeeringute kaitset ja viisavabadust.
  • Loome EAS ja Kredexi baasil uue, fokuseeritud asutuse, mis aitab ellu viia «Peakorterite maa» strateegiat. Reorganiseerimise käigus kaotame kogu senise tegevuse, mis seda eesmärki ei teeni. Pensionifondidesse kogutavad vahendid jagame pooleks, eristades Eesti majandusse investeeritava osa. Järgneva 5 aasta jooksul investeeritakse
  • Eesti majandusse vähemalt 50 protsenti pensionifondide kogumahust. Kohaliku kapitalituru elavdamiseks ning pensionifondide investeerimisvõimaluste loomiseks viime vähemalt 33 protsenti igast riigiettevõtetest börsile. Riiklikud ning riigiettevõtete võlakirjad on noteeritud Tallinna börsil.
  • Võimaldame üksikisikust investori investeerimiskonto kasutamist investeeringuteks ka neisse Eestis registreeritud äriühingutesse, mis ei ole börsil noteeritud.
  • Seame eesmärgiks, et Tallinna börs ühineks Helsinki börsiga, tagades selliselt Tallinna börsil noteeritud ettevõtete invesoritele suurema likviidsuse. Eestisse on teretulnud kõik, kes soovivad siin tööd teha, makse maksta ja kes austavad meie kombeid ja kultuuri. Läbi ajutiste töölubade reguleerime meie ettevõtete ligipääsu välistööjõule, arvestades Eesti elanike tööhõivet ja majandustsüklit.
  • Kehtestame sotsiaalmaksu lae kolmekordse keskmise palga tasemel, et motiveerida Eesti ettevõtteid siia tooma rohkem tippspetsialiste.
  • Vanaduspensionieas inimeste tulu (sh pension) on kuni tuhande euroni vabastatatud tulu- ja sotsiaalmaksust. See aitab inimestel endaga paremini hakkama saada ning motiveerib tööandjaid vanemaealiste suuremal kaasamiseks tööjõuturule.
  • Soodustada isiku otsusel pensioni edasilükkamist, kui pensioniea saavutanud inimesel on tervist, et teha tööd, mis tagab talle piisava sissetuleku. Pensioni esimese samba süsteem peab ka rahaliselt sellist isiku otsust soosima. Aasta võrra enda pensioni edasilükkamine peaks tulevikus tagama vähemalt 10% kõrgema esimese samba pensioni.
  • Kaotame ära erisoodustusmaksu töötajate tervise ja isikliku arenguga seotud kuludelt, sest meie eesmärk on terve ja haritud rahvas. Oleme veendumusel, et majanduskasvule mõjub kõige kahjulikumalt kasumi maksustamine, füüsilise isiku tulumaks ja seejärel tarbimismaksud. Kõige vähem kahjulikud on majanduskasvule jooksvad varamaksud, mida võrreldes teiste maksuliikidega on Eestis liiga vähe kasutatud. Algatame ühiskonnas laiema diskussiooni maksusüsteemi ümberkorraldamiseks selliselt, et osa maksukoormusest viiakse tööjõult üle varadele.
  • Lisaks sotsiaalmaksu laele kehtestamne ka sotsiaalmaksu põranda aktiivse ettevõtlustulu teenijatele kuni kolmekordse keskmise palga tasemeni. See tähendab seda, et aktiivse ettevõtlustulu maksustame sotsiaalmaksuga 16,5% (s.o. poole väiksema sotsiaalmaksuga) kuni kolmekordse keskmise palga tasemeni. Selline lahendus toob kaasa ühelt poolt suurema solidaarsuse ning teiselt poolt ettevõtjatele selguse – kui indiviidi tasemel on tema aktiivse tulu (palk + aktiivsest ettevõtlusest teenitud dividendid) pealt juba makstud madalama määraga sotsiaalmaks kuni kolmekordse keskmise palga tasemel, siis maksuametil rohkem küsimusi seda summat ületava tulu osas enam ei ole. See annab ühelt poolt ettevõtetele selguse ja õiguskindluse ning teiselt poolt tunnustab ka inimeste soovi ettevõtjana riske võtta.
  • Viime inimese vaates kokku üksikisiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustuse makse ja loome igale inimesele personaalse konto, kust ta näeb läbipaistvalt seda, kuhu läheb tema maksuraha ning mis maksumuses teenuseid ta riigilt saab.
Tagasi üles