Taani meedia: Danske informaator aitas ise rahapesu aastatel riskantseid tehinguid varjata

Danske Bank whistleblower Howard Wilkinson speaks at a public hearing at the Danish parliament in Copenhagen, Denmark, November 19, 2018. Ritzau Scanpix/Liselotte Sabroe via REUTERS ATTENTION EDITORS - THIS IMAGE WAS PROVIDED BY A THIRD PARTY. DENMARK OUT.

FOTO: Ritzau Scanpix Denmark / REUTERS

Taani väljaanne Finans kirjutab, et Danske infojagaja Howard Wilkinson saatis pangas töötamise ajal Eesti kolleegidele kirju, milles soovitas edastada Taani juhtkonnale eksitavat infot Eestis toimuva kohta.

Peale seda, kui üks suur välismaa pank lõpetas Danske Eesti filiaaliga koostöö puudulike rahapesu tõkestamise meetmete pärast, küsis Danske endine direktor Lars Mørch ülevaadet Eesti filiaali mitteresidentidest klientide kohta. Howard Wilkinson kuulus töögruppi, mis riskantsete klientide tegevust ja osakaalu uurima pidi.

Finansi kasutuses on 16. septembril 2013 Wilkinsoni kiri kuuele Eesti kolleegile, kus ta soovitab teatud klientide osakaalu varjata. «On selge, et me ei taha, et analüüs näitaks liiga suurt agentide numbrit. Neid peetakse üldjuhul kõige riskantsemaks segmendiks. Me tahame, et välja paistaksid ainult mõned sellised,» kirjutas Wilkinson.

Nimelt said agendid tasu endiste Nõukogude Liidu riikide klientide toomise eest Danske Eesti filiaali. Sellised kliendid olid kõrgendatud riskiga, sest Danskel puudus nende kohta põhjalik informatsioon. Teises e-kirjas rääkis Wilkinson klientide grupeerimisest. Sellel ajal oli Danske Eesti filiaalis neli kliendisegmenti: finantsagendid, offshore-müügifirmad, päris raha ja mitteaktiivsed kliendid.

«Poliitiliselt on hea näidata, et R-segment (päris raha segment) oleks võimalikult suur, sest selle riski hinnatakse madalaks,» kirjutas Wilkinson. Lisaks soovitas ta liigutada kliendid, kes kuulusid nii «finantsagentide» kui «päris raha» segmenti, ainult viimasesse segmenti ning kustutada ära «finantsagentide» rühm.

Mõni päev hiljem kirjutas üks kolleeg muu hulgas Howard Wilkinsonile, et ühtlasi tuleks ka muuta kliendigruppide nimesid. Ta palus, et finantsagentide grupp nimetataks ümber rahvusvaheliseks ettevõtete panganduseks ja offshore- ettevõtete grupp nimetataks börsifirmadeks.

Finansi kasutuses olevad e-kirjad on panganduseksperdi sõnul huvitavad ning aitavad mõista rahapesuskandaali. «Howar Wilkinson oli juhipositsioonil ja näitas Kopenhaageni juhtkonnale filiaalis toimuvat ebaõigelt. Ta kujutas olukorda roosilisemalt, kui see päriselt oli. Seetõttu on ta suutnud Lars Mørchi ja Kopenhaageni tippjuhtkonna ümber tõugata. «See on halb,» ütles Aalborgi ülikooli vanemnõunik Lars Krull.

Krulli kohaselt oli Wilkinson üks neist, kes üritas Eestis toimuvat rahapesu käimas hoida ajal, mil Kopenhaageni juhtkond uurimist teostas. Howard Wilkinson eitas kõiki süüdistusi läbi oma advokaadi Stephen M. Kohni. «Väide, et härra Wilkinson proovis varjata oma tegevust Kopenhaageni juhtkonna eest, on vale,» ütles Kohn. «Wilkinson ei astunud ühtegi sammu, mida Kopenhaageni juhtkond polnud heaks kiitnud,» lisas ta.

Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi 201 miljardit eurot võimalike probleemidega raha. Hämarad tehingud on seotud panga praeguseks lõpetatud mitteresidentidest klientide äriga. 

Tagasi üles