Tormiga merele kaotatud kinnisvara väärtus võib olla tuhandeid eurosid

Jaano Martin Ots
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lainete murrutus kividest kaldakindlustusrajatise taga. Kloogaranna, Lahepere laht.
Lainete murrutus kividest kaldakindlustusrajatise taga. Kloogaranna, Lahepere laht. Foto: Rain Rebane
  • Läbimõeldud kaldakindlustus on odavam kui merele kaotatud ruutmeetrid
  • Inimtegevuse mõju rannikul võib ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele

Tagasisidena artiklile, milles kirjeldasime inimtegevuse hävitavat mõju rannaprotsessidele, saabus Postimehele mitmeid kirju ja fotosid sarnastest juhtumitest mujal Eestis.

Eelmisel nädalal Postimehes Reiuranna ja Lottemaa kaldanõlva erosioonikahjusid käsitlenud artikli vastukajana saabus toimetusele ja artiklis viidatud ekspertidele kirju küsimustega ning sarnaste situatsioonide kirjeldustega.

Lugeja, saada veel fotosid ranna või kaldanõlva murrutusest või muudest merekahjustustest! 

Kloogaranna muul ja kaldaäärsed krundid

Üks saabunud fotoseeria puudutab Klooga randa. Piltidelt nähtub, et meri on neelanud kaldaastangut sadade meetrite ulatuses. Varisenud on astangul olnud aed ning ära uhtumine ähvardab ka maja. Kaldaastangu ja hoone kaitseks rannale kuhjatud kivid ei ole murrutust peatanud, erosioon on jätkunud kivivalli taga. 

Lainete murrutuse tagajärjel varisenud kaldaastang ja aed Kloogarannas
Lainete murrutuse tagajärjel varisenud kaldaastang ja aed Kloogarannas Foto: Rain Rebane

Kuigi Kloogaranna kohta pole teadaolevalt põhjalikumaid uuringuid tehtud, algas liiva ära uhtumine rannast 7-8 aastat tagasi, kui Lahepere lahe lõunarannalt lammutati nõukogudeaegne sõjaväe muul. Muuli lammutamise põhjuseks oli, et selle idaküljel kasvanud roostikku kippusid kuhjuma vetikad, mis seal kõdunedes ebameeldivat lõhna levitasid. 

Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben ütles, et Kloogaranna muuli lammutamine ja selle ümbruse supelrannaks kujundamine toimus 8-10 aastat tagasi ehk enne tema ametisse asumist. Ruben lisas, et vastavaid dokumente tal hetkel käepärast pole, kuid lubas toonased otsused ja ehitusprojektid välja otsida ja kontrollida, missugused uuringud või keskkonnamõju hindamised muuli lammutamise aluseks olid. 

Sajandi tormidega tuleb leppida, teiste vastu saab valmistuda

Diskuteerides Pärnumaal Reiuranna läheduses asuva Kulla tee elamupiirkonna erosiooniprobleemide üle, kirjutas sadamaehituse insener Rain Männikus, et 2005. aasta jaanuaritorm ja 1967. aasta augustitorm on erandlikud nähtused. Niinimetatud sajandi tormide purustuste vältimine on üldjuhul väga kallis ning majanduslikult tasuv vaid väga hinnaliste objektide ja infrastruktuuri kaitsmisel. Küll rõhutas Männikus, et igal aastal esinevate väiksemate tormide purustusi saab ka madalama kaldaga randades vältida.

"Ma loodan, et siin ei tehta ülepeakaela lahendust, mis võib hoopis purustusi intensiivistada. Eesti pole nii rikas, et lubada endale lahendusi, mida tuleb pidevalt ringi teha. Kaldakindlustust oleks mõistlik planeerida mitte ainult detailplaneeringus, vaid üldplaneeringus, et hõlmata kompleksselt tervet rannikut. Üldjuhul koosnebki rannikukaitse terviksüsteemist. Näiteks tuuakse liiva juurde, hoitakse liiva buunidega kinni ja eriti ekstreemsete tormide kaitseks maetakse liivast astangu jalamile võrkudesse pandud kivid, mis laine mõju lõplikult summutavad. Sellise kaldakindlustuse puhul võib esmane investeering olla küll pisut suurem, kuid efekt on pikaajaline," märkis Männikus.

Mereäärse kinnistu arendaja, kes ei soovinud oma nime meedias avaldada, tõdes tagantjäreletarkusena: ruutmeetrihinna järgi arvestades on tänaseks merele kaotatud krundi pindala vähenemine põhjustanud suurema kahju kui oleks maksnud korralike kaldakindlustuste rajamine kohe alguses.

Mitte ainult Eesti randade mure

Üht mastaapsemat näidet inimtegevuse mõjust rannaprotsessidele võib näha kuulsas Sopoti rannas Poolas. Pärast seda kui vana postidel sadamasilla külge rajati betoonist lainemurdjate ja kaidega sadam, hakkas meri supelrannale liiva kuhjama. Varem sai hoovus postide vahelt vabalt läbi voolata, kuid pärast merepõhjast pinnani ulatuvate rajatiste ehitamist muutus ka setete liikumine ning liivarand hakkas kasvama.

Kunstiteos Sopoti liivarannal. Taamal Sopoti sadamasilla postidel osa
Kunstiteos Sopoti liivarannal. Taamal Sopoti sadamasilla postidel osa Foto: Caro / Andreas Bastian

Liiva ladestumine on nii massiivne, et veepiir kaugeneb rannast sadu meetreid ning suvitajad nurisevad, et peavad suplema minekuks liiga pika maa maha kõndima. Seetõttu peab Sopoti linnavalitsus igal aastal rannast veoautodega liiva ära vedama. 

Liiv neelas terve Šventoji sadama

Veel suurem õnnetus tabas Leedus Palanga piirkonnas 2011. aastal avatud Šventoji sadamat, mille meri täitis liivaga vaid mõned päevad pärast vastselt renoveeritud sadama pidulikku avamist. Meresadamaks planeeritud suurejoonelisse akvatooriumi pääses pärast liivaga täitumist vaid väikese süvisega mootorpaatidega.

Šventoji sadama liivaga täitunud suue Leedus
Šventoji sadama liivaga täitunud suue Leedus Foto: Mapio

Tõenäoliselt oli Šventoi kiire täis kandumise põhjuseks uue sadama kõrvale merre jäänud vana sadama lagunenud muul, mis koosmõjus uue sadama muulidega hoovuste ja lainete toimet ning setete liikumist just sellisel viisil mõjutas. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles