SEB: tänane olukord ei arene majanduskriisiks (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aktsiatugudel toimuvad korrektsioonid on meeldetuletused, et keskmisest kõrgema tulu taotlemisega käib paratamatult kaasas ka risk ning praegune olukord ei arenene majanduslanguseks või kriisiks, kirjutab SEB fondijuht Endriko Võrklaev.
Lõppenud 2018. aasta pakkus investoritele tavapärasest teravamaid elamusi. Maailmamajandus ja finantsturud on üksteisega tihedalt seotud, kuid seekord uinutas maailmamajanduse suhteliselt hea olukord investoreid sedavõrd, et aasta lõpu järsk kukkumine aktsiaturgudel tuli paljudele üllatusena.
Kvartaliga langesid Euroopa ja USA aktsiad keskeltläbi 12%, Hiina aktsiad umbes 10% ja Tallinna Börs üle 4%. Korrektsioonid on kui meeldetuletused, et keskmisest kõrgema tulu taotlemisega käib paratamatult kaasas ka risk. Sageli ei ole korrektsiooniks vaja ka fundamentaalset põhjust, kui liiga suur hulk investoreid on liigsest optimismist oma portfellid riskantsemaid varasid täis ostnud ja täiendav nõudlus kuivab kokku.
Majanduse jahtumine on vaieldamatu fakt ja kestev kaubandustüli USA ja Hiina vahel on juba mõjutanud ettevõtete kasumiväljavaateid. Küsimus on vaid, kuivõrd langenud aktsiate hinnad seda juba kajastavad.
SEB analüüsimeeskond ei arva, et praegune olukord areneb majanduslanguseks ja kriisiks. Ka maailma mõjuvõimsamad keskpangad ja -pankurid mäletavad hästi eelmist kriisi ja teevad ilmselt kõik, et seekord ei rulluks sündmused lahti samamoodi. Hetkel on hirm pugemas investorite meeltesse ja ka meedias on rohkem kajastusi finantsturgude lühiajalistest liikumistest. Ajalooliselt on see sageli tähendanud häid väljavaateid järgmisteks perioodideks. Arvame, et praegustelt hinnatasemetelt on aktsiaturud atraktiivsemad, kui nad olid seda kolm kuud tagasi.
Tõusud ja langused on finantsturgudel loomulikud ja puudutavad pensionifondide käekäiku ka tulevikus. Eesti kohustuslikud pensionifondid olid aasta jooksul nii kuni 6% suuruses plussis kui ka umbes 7% suuruses miinuses sõltuvalt fondist ja vaadeldavast ajahetkest. Aastat tervikuna vaadates jäädi valdavalt miinuspoolele, sest langesid nii aktsiad kui isegi kvaliteetsemad ettevõtete võlakirjad. Plussi jäid turvalised valitsusvõlakirjad ja erinevad ebalikviidsemad varad, mille väärtust ei hinnata igapäevaselt turgu.
Pensionikoguja jaoks on kõige olulisema kaaluga vahetult enne pensioniiga fondides toimuv ja seega tasuks just siis mõelda riskitaseme vähendamisele. Enamikel Eesti pensionikogujatel on aga ees veel tublisti üle poole kogumisperioodist ja seega ilmselt ka mitmed majandustõusud ja ka -kriisid. SEB aktsiaid sisaldavate pensionifondide tulemused on tegevuse algusest endiselt plusspoolel ja ületavad ka kohalikku inflatsiooni.