Viimase hetke seadusemuudatus päästis omavalitsuste eelarved

Reet Pärgma
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. jaanuaril kustutati rahvastikuregistrist enam kui 30 000 inimese andmed, kellest ligi 30 protsenti moodustasid välismaalased.
2. jaanuaril kustutati rahvastikuregistrist enam kui 30 000 inimese andmed, kellest ligi 30 protsenti moodustasid välismaalased. Foto: Postimees

6. detsembril võeti riigikogus vastu rahvastikuregistri seaduse muudatus, millega lükati ebatäpsete elukohaandmete kustutamine ühe päeva võrra edasi, et säästa kohalike omavalitsuste tulubaasi.

Selle aasta alguses jõustus rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena kustutati rahvastikuregistrist elukohaandmed neil inimestel, kel need olid märgitud vaid linna või valla täpsusega. Algul pidi kustutamine toimuma kohe 1. jaanuaril. See aga ajas kohalikud omavalitsused ärevile. Nimelt määratakse just aasta esimese päeva seisuga kindlaks kohalikku omavalitsusse registreeritud elanike arv, mille põhjal arvestab maksu- ja tolliamet omavalitsusse laekuvat füüsilise isiku tulumaksu ja mille alusel arvestatakse tagatisfondi suurust. Tegemist on omavalitsuste suurima tuluallikaga ja seetõttu on iga elanik arvel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles