Vladimir Putin: Vene elektrivõrgust lahkumine tõstab Eesti maksukoormust
Täiendatud Eesti kommentaariga!

Venemaa presidetn Vladimir Putin täna Kaliningradis.

FOTO: Mikhail Metzel / Mikhail Metzel/TASS

Balti riikide lahkumine Vene elektrivõrgust tõstab nende riikide elanike maksukoormust, ütles Vene president Vladimir Putin teisipäeval.

«Viimastel aastatel oleme pühendanud palju tähelepanu energiatarnele ja energiajulgeolekule Kaliningradi oblastis, seoses Euroopa Liidu plaaniga eemaldada Balti riigid Vene elektriringist ja muudel põhjustel,» sõnas Putin tseremoonial, millel kuulutati välja marssal Aleksandr Vassilevski nimelise LNG ujuvterminali projekt.

«Aga need on nende firmad ja nende maksumaksjate raha, mis sellesse investeeritakse,» sõnas Vene riigipea.

Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi juhi Taavi Veskimäe sõnul Eesti liitumine Mandri-Euroopa sagedusalaga hoopis langetab võrgutasusid, kuna suur osa investeeringuid, mis oleksid vajalikud ka Venemaa võrgus edasi töötades, on võimalik teha Euroopa Ühenduse Rahastu (CEF) toel.

«Seega need kulud meie tarbijate võrgutasusse ei lähe. Eestis on sünkroniseerimiseks vaja uuendada olemasolevad kaks ühendust Lätiga ja ehitada juurde kolmas uus ühendus. Uue ühenduse ehitus algas just hiljuti ja Eesti elektritarbija raha ei kulu selleks investeeringuks sentigi,» rääkis Veskimägi.

«Ka vanad Narva piirkonnast algavad ja Valga kaudu Lätti kulgevad liinid saame tänu sünkroniseerimise projektile uuendada suuresti euroraha toel ja seeläbi kujuneb nende uuendamine elektritarbija jaoks odavamaks võrreldes olukorraga, kus nende renoveerimiseks tuleks kasutada üksnes Eesti elektritarbija raha,» ütles ta.

Sünkroniseerimise esimeses etapis teostatakse investeeringud, mis on vajalikud võrgu tugevdamiseks riikide sees. Kolm Balti süsteemihaldurit esitasid oktoobris CEF-ile ühise taotluse 432 miljoni euro saamiseks, millest Eesti osa on 187,7 miljonit eurot.

«See raha kulubki eelkõige kahe olemasoleva Eesti-Läti ühenduse uuendamisele. Sünkroniseerimise investeeringute teise ja kolmanda vooru üksikasjad selguvad hiljem. Nende sisu ei ole praeguseks kokku lepitud,» rääkis Veskimägi.

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etappi kuuluvad muuhulgas ka sageduse hoidmiseks vajalikud investeeringud ja kolmandasse etappi projekti edasises käigus kokku lepitavad investeeringud, sealhulgas need, mis on vajalikud Leedu ja Poola võrkude ühendamiseks.

Postimees kirjutas detsembri lõpus, et «Venemaa võib sagedusehoidmise eest küsida miljoneid aastas». Eesti soov Venemaa elektrisüsteemist lahkuda annab idanaabrile võimaluse esitada sageduse reguleerimise eest arve, mille suurusjärk oleks väiksem kuludest, mida Eesti peaks tegema sama võimekuse tagamiseks. Eleringi hinnangul maksaks see 30 miljonit eurot aastas. 

Tagasi üles