Üks küsimus: kas mobiilid tuleks koolitundides ära keelata?

Teise klassi õpilased Pärnu Ülejõe gümnaasiumis Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Üha enam koole ja lasteaedu on nutiajastule vaatamata muutmas laste isiklikud nutitelefonid õppetöö ajal keelatuks, mida arvab teemast aga ministeerium?

Viimati teatas näiteks eile Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel kooliperele otsusest keelustada nutiseadmete kasutamine ainetundides. Koolis on vanematekoguga koostöös paigaldatud klassidesse nutitaskud, kuhu õpilased oma mobiilseadmeid paigaldavad. Uus kord näeb ette, et iga õpilane paneb oma hääletu telefoni sinna tunni alguses ja lõpus võtab ära.

«Me soovime, et õpilaste tähelepanu oleks tundides õppetööl ja uute teadmiste omandamisel. Mobiilseadmete massiline kasutamine on kahjuks toonud kaasa selle, et see viib õppetööst kõrvale nii seadet kasutava õpilase enda tähelepanu, kuid lisaks mõjutab ka kaasõpilasi ja tunni läbiviimist,» kirjutas direktor.

Teema on olnud päevakorral juba vähemalt kümmekond aastat ning arvamusi on olnud seinast seina.

Eesti on näiteks kinnitanud uhke nimega ametliku dokumendi «Digipöörde programm 2016-2020», kus on selgelt kirjas, et erinevate e-sõnastike, veebirakenduste, videofailide kasutamiseks ja e-ülesannete lahendamiseks ei ole alati vaja arvuteid, vaid piisab õppijate isiklikest nutiseadmetest.

Uurisime, mida arvab olukorrast praegu haridus- ja teadusministeerium.

Küsisime täpsemalt, kui suur nutisõltuvuse probleem Eesti koolides praegu on ja kas selle vastu on ka üleriiklikke meetmeid kasutusele võetud. Või leiab ministeerium äkki hoopis, et kuna kogu inimeste elu ja töö juba ongi mobiilides ja seda üha suurenevas mahus, siis võiks keelamise asemel hoopis neid seadmeid õppetöösse palju enam integreerida – ehk  valmistada järgmist põlvkonda ette selleks, mis neid vääramatult ees ootab?

Vastab haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo:

«Kool on kohustatud arendama õpilase digioskusi, sh ka näiteks liigse digikasutamisega kaasuvate terviseohtude teemasid. See, kas kool korraldab sellist õpet õpilase oma digiseadmete või kooli enda vahenditega, on kooli otsus.

Hulganisti on ka uuringuid, mis tõendavad, et digi mõtestatud ning tasakaalustatud kasutamine õppimises ja õpetamises aitab õpilaste teadmistele ja oskuste arendamisele kaasa.

Näiteks ilmneb eelmisel aastal SA Innove tehtud üldhariduskoolide rahulolu uuringust, et ligi 40 protsenti lapsevanematest leidis, et koolis võiks digioskusi lastele rohkem õpetada, sama suurusjärk 11. klassi õpilastest hindab, et digioskusi tuleks rohkem õpetada.

Kooli roll on valmistada õpilasi ette hakkama saamiseks tuleviku töömaailmas ja digitehnoloogial on kindlasti selles suur roll.»