Kohus väänas Danske rahapesus kahtlustatava kinnisvarale kopsaka hüpoteegi

Jevgeni Agnevštšikovi naise nimele kirjutatud kinnistu Pirital.

FOTO: Remo Tõnismäe

Kuula artiklit

Detsembri lõpus esitas prokuratuur kahtlustuse kümnele Danske panga ekstöötajale. Üheks neist oli Jevgeni Agnevštšikov, kelle Tallinna kesklinnas asuvale korterile seadis kohus 80 890 euro suuruse hüpoteegi. Agnevštšikovi naise nimele kirjutatud Pirital asuvale majale määrati 112 030-eurone hüpoteek.

Kokku pea 193 000 euro ulatuses kinnisvara arestimine viitab sellele, et Agnevštšikov teenis kuritegeliku skeemi käigus vähemalt sellesama summa ulatuses kriminaalset tulu. Teenitud tulu võib olla muidugi oluliselt suurem, sest prokuratuuri kohaselt arestiti lisaks kinnisvarale ka sularaha, pangakontodel olevat raha ja autosid.

Lisaks Agnevštšikovile on praeguseks kinnisturaamatus hüpoteegid seatud ka endisele Danske privaat- ja välispanganduse divisjoni juhi Juri Kidjajevi naise nimele kuuluvale majale ja endiste töötajate Olga Tšetverikova ning Anna Kurilenko korteritele. Seatud hüpoteekide suurus on vastavalt 218 560 eurot, 29 606 eurot ja 427 000 eurot.

Kümneliikmeline töötajate seltskond teenis mitteresidentide tehingute pealt ka ise kasu: prokuratuur on praeguseks konfiskeerinud 1,5 miljoni euro jagu väidetavalt kuritegelikku vara.

Kinnistusraamat näitab, et ka teisegi kahtlustatavate kinnistutele on tehtud kinnistamisavaldus. Tõenäoliselt tähendavad needki hüpoteeke, kuid neid pole veel jõutud registrisse sisestada. Näiteks leiab kinnistamisavalduse märke ka Mihhail Murnikovile kuuluva viie korteri juurest. Sama märge on ka Marko Tederile kuuluva põllumaa juures.

Prokurör Marek Vahingu sõnul oli osakonna töö mitteresidentide raha liigutamisel süstemaatiline ja raha aidati pesta omakasu huvides ehk altkäemaksu eest. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere lisas, et pangas toimuv aastate pikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane.

Prokuratuuri hinnangul pesti aastatel 2011–2013 Eestis Gruusiast ja Aserbaidžaanist pärit musta raha 300 miljoni euro jagu.

Praeguseks kogutud tõendid näitavad, et pangas kehtinud reeglid rahapesu tõkestamiseks olid pelgalt formaalsed ja neid ei täidetud. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütles, et pangas olid justkui vastu võetud kõik sisemised regulatsioonid ehk «tunne oma klienti»-nõuded, sisekontrolli juhendid ja mitte-residentide kontode avamise juhendid. «Kõik need aktid olid olemas, aga kahjuks nad toimisid suures osas formaalselt. Sisuline kontroll oli väga puudulik,» ütles ta.

Tagasi üles