Kui hästi meil päriselt läheb, kui meil läheb hästi?

  • Eesti edusammud on olnud hoomamatult suured
  • Õnneindeks sobib majandusnäitajate kõrvale
  • Vajame kokkulepet, mis on rikkus ja heaolu

Poliitikud lubavad enne valimisi õiglasemat riiki ja madalamaid makse, aga mitte õnnelikumat elu.   

FOTO: Konstantin Sednev

Kuigi majanduslikus mõttes läheb Eestil toredasti, ei saa heaolu ega isegi mitte rikkust mõõta üksnes majanduslike näitajatega. Seetõttu soovitasid Postimeest nõustanud asjatundjad olukorra hindamiseks ühe universaalsema näitajana OECD heaoluindeksit, milles Eesti 23. koht on kõrgem näiteks Jaapani positsioonist.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri meelest on heaolu hinnata lihtne: tuleb ainult ringi vaadata ja meenutada, kus me oleme olnud. «See edasiminek on olnud nii absurdselt suur, et me üldse ei taipagi seda,» sõnab ta.

Vitsuri hinnangul võiks heaolu üle otsustamiseks valida kolm punkti: praegune hetk, 1985. aasta enne perestroikat, mil Nõukogude Liit oli kõige rikkam, ja Konstantin Pätsi aja viimane aasta, 1939. Võrrelda võiks näiteks eluruumi suurust, keskmist eluiga, arstiabi kättesaadavust, autode ja telefonide arv, toidu tarbimist, hariduse kättesaadavust.

Tagasi üles