Mäggi tselluloositehasest: riigi juhtiv roll ei ole vajalik

Riigihalduse minister Janek Mäggi

FOTO: Mihkel Maripuu

Kuula artiklit

Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul ei ole puidurafineerimistehase kavandamisel riigi juhtiv roll igal juhul vajalik. Ettevalmistusi saavad teha ka vallad ja linnad omakeskis.

Pärnumaa omavalitsusjuhid küsisid möödunud aasta lõpus valitsuselt, kas ja kuhu hiiglaslik tselluloositehas üldse sobiks. Mäletatavasti tühistas valitsus mullu novembris eriplaneeringu, mille alusel tahtis Est-For ehitada tehast Tartumaale Emajõe äärde. Kas tehas võiks selle asemel tulla hoopis Pärnumaale ning mis oleks sel juhul plussid ja miinused, uurisid Saarde, Häädemeeste ja Pärnu omavalitsuste juhid.

Riigihalduse minister vastas neile mõne päeva eest, et vähemalt seni ei ole neile uut puidurafineerimistehase planeeringu algatamise taotlust esitatud. Veel märkis Mäggi, et kui riik kavandaks omaalgatuslikult puidurafineerimistehast, siis teeks ta seda kogu riigi territooriumil, mitte ühes konkreetses Eesti piirkonnas, antud juhul Pärnus.

«Juhin tähelepanu sellelegi, et puidurafineerimistehase kavandamiseks ei ole riigi juhtiv roll igal juhul vajalik. Kui kolm teineteisega külgnevat kohalikku omavalitsusüksust soovivad välja selgitada puidurafineerimistehase rajamise võimalusi, siis on neil õigus tellida selleks vajalikke uuringuid või analüüsida olemasolevat infot,» julgustas minister.

Mäggi rõhutas, et tehase planeerimiseks võib kasutada mitut erinevat planeeringuliiki. Lisaks paljuräägitud riiklikule eriplaneeringule sobivad ka üldplaneering ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

Missugune on riigi visioon?

Pärnumaa valla- ja linnajuhid kirjutasid läinud aasta detsembri alguses, et pärast riigi eriplaneeringu lõpetamist Tartu ja Viljandimaal on mitmed küsimused õhkud jäänud: Kas sellise tehase rajamine Pärnumaale oleks võimalik, võttes arvesse looduskeskkonna seisundit? Millised oleksid tehase sotsiaal-majanduslikud mõjud piirkonnale? Kuidas mõjutab transporditaristut tehase toormega varustamise logistika?

«Arvestades, et sarnaste suurprojektidega võidakse maakonna omavalitsuste poole pöörduda ka tulevikus, on äärmiselt oluline, et riigil oleks selge plaan, visioon ja teadmised, kuhu sellised tootmisettevõtted Eestis sobivad ja kuhu need – erinevatel põhjustel, näiteks looduskaitselistel – ei sobi,» ütlesid omavalitsusjuhid ja lisasid, et see annaks neile, kogukondadele ja huvigruppidele selge teadmise erinevatest võimalustest.

Nad lisavad, et kuivõrd nii suurte tehaste planeerimisel ei mängi rolli omavalitsuste piirid, peaks taoliste objektide rajamisvõimalused välja selgitama riik, tehes seejuures tihedat koostööd omavalitsustega.

Projekt on ülemises sahtlis

Valitsus tühistas ametlikult puidurafineerimistehase eriplaneeringu mullu 8. novembril, tuues põhjenduseks välja ülekaaluka rahva vastuseisu. Est-For Invest teatas seepeale, et nad lõpetavad oma arendusprojekti.

Est-For Investi juhatuse liikme Margus Kohava sõnul ootab Est-For Invest investeerimiskeskkonna paranemist ning paneb valitsuse otsuse järel projekti ootama paremaid aegu.

«Väärtusliku toormaterjali odav väljavedu peab varem või hiljem lõppema. Eksporditavat paberipuitu ja puiduhaket tuleb väärindada kodumaal. Investor vajab selget ja kindlat investeerimiskeskkonda ning töö- ja õigusrahu. Kaasaegsete kapitalimahukate tööstusprojektide rajamine eeldab teadus- ja faktipõhist valitsemiskultuuri. Seni asetame projekti ülemisse sahtlisse ootele,» ütles ta.

Tagasi üles