Graafik: Eestis töötas mullu Rakvere linna jagu ukrainlasi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitajad katusel. Pilt on illustratiivne.
Ehitajad katusel. Pilt on illustratiivne. Foto: Arved Breidaks

Lõppenud aastal kasvas Eestis lühiajalise töötajana registreeritud võõrtöötaliste arv võrreldes tunamulluse aastaga üle 2,6 korra pea 20 000 inimeseni. 15 524 neist olid ukrainlased, mida on sama palju kui Rakveres elanikke.

Kui 2016. aastal oli lühiajalise töötajana registreeritud 1762 inimest, siis järgneval kahel aastal on see arv hüppeliselt kasvanud. Jõudes 2017. aastal 7510 ja 2017. aastal 19 858 töötajani, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.

Seejuures on lühiajalise registreeritud töötajate seas kõige enam Ukrainast pärit kodanikke. 2016. aastal moodustasid nad 68,8 protsenti ja 2017. aastal 74,4 protsenti kõikidest lühiajaliselt registreeritud töötajatest.

Lõppenud aastal kasvas ukrainlaste osakaal aga 78,2 protsendini, kokku oli neid mullu registreeritud 15 524.

«Lõppenud aasta rändestatistikat iseloomustab töörände suurenemine olulisel määral ning registreeritud lühiajalise töötamise väga suur arv. PPA jaoks tähendab see suuremat teeninduse ja menetluskoormust, mis inimeste jaoks põhjustab pikemaid järjekordi ja menetluse aegu,» ütles ameti identiteedi ja staatuste büroo nõunik-ekspert Liis Valk BNS-ile.

Lähima aasta jooksul ei ole tema hinnangul töörände vähenemist ette näha ning eelkõige toidab lühiajaliste töötamiste arvu ehitussektor.

Teeninduste ja menetluskoormuste leevendamiseks arendab PPA IT-partner edasi ameti e-teenindust, kus praegu saab taotleda ID-kaarti. «Taotluste suure arvu tõttu on hädavajalik, et iseteeninduses oleks võimalik esitada ka lühiajalise töötamise registreerimise taotlust, mis täna toimub valdavalt e-posti teel. Samuti loodame alanud aasta jooksul iseteenindusse viia elamisloa kutsed, mida esitavad õppeasutused ja tööandjad,» rääkis Valk.

Välismaalase lühiajaline Eestisse tööle registreerimine on üldjuhul tööandja jaoks kõige lihtsam ja kiirem. Nimelt saab sel juhul välismaalt tulnud inimene siin töötada kuni 12 kuud.

PPA poolt BNS-ile edastatud andmed lühiajalise töötamise registreerimised töötamise liigi lõikes aastatel 2016–2018:

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles