Eesti politsei on paadiimigrantidega tegelemiseks valmis (4)
4. jaanuar 2019, 13:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
- Brexit suurendab paadimigrantide survet Calais' väinas
- Soome lahel on meritsi saabuvate migrantidega olnud vaid üksikuid probleeme
- PPA kinnitusel on Eesti sarnaste juhtumitega tegelemiseks valmis
Segadised Brexiti ümber on tekitanud paadimigrantide surve Calais' väinas, konfliktid ja rahutused võivad suunata rändekriisi teraviku ka teistesse piirkondadesse, kus varem massilisi probleeme pole olnud.
EU välispiiri kaitsev Eesti on seni suurematest intsidentidest pääsenud. Eriti rahulik on olukord olnud merepiiril, kus ebaseaduslikku rännet pole registreeritud. PPA esindaja kinnitusel on Eesti piirivalve võimalike kriisidega tegelemiseks valmis ka merel.
Kuigi Eesti tundub tulisematest rändeteedest eemal asuvat ning naaberriik Venemaa pole migrantidele läbimiseks kõige mugavam ala, tuleb ootamatusteks valmis olla. 2016. aastal tekkis Soome piirile ootamatu põgeniketulv Murmanski kaudu. Üksikuid katseid migrante Venemaalt Soome vedada on tehtud ka meritsi.
2017. aasta juuni alguses peeti Soomes kinni Venemaalt saabunud mootorpaat, mille kaptenit Sergei Bukinit kahtlustati inimkaubanduses. 2018. aasta alguses jõustunud kohtuotsuse järgi said karistused ka Bukini poeg ja tütar, kokku oli inimkaubitsejate pere meritsi Soome toimetanud vähemalt 67 inimest Jeemenist, Liibanonist ja Türgist. Hinnangute kohaselt jõudsid kurjategijad enne vahistamist teenida inimkaubandusega umbes 100 000 eurot. Osa illegaalselt riiki saabunud põgenikest õnnestus Soomes tabada, osa jõudsid lahkuda mujale Euroopasse. Pärast mainitud Soome juhtumeid korraldati ka Eesti veeteedel lühiajaliselt aktiivne veesõidukite kontroll.
Politsei- ja Piirivalevameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla ütles, et PPA ei tuvastanud 2018. aastal merealadel ebaseaduslikku rännet.
"2018. aastal viis PPA läbi kaks suuremat merereidi, kuhu olid kaasatud PPA laevastiku kõrvale ka PPA prefektuuride veesõidukid ning teised koostööpartnerid," teatas Kohtla.
Sügisel toimunud reid oli rahvusvaheline ning toimus samaaegselt Läänemere äärsetes riikides. Kohtla kinnitas, et lisaks reididele tegeleb PPA igapäevaselt merealal ja piiriveekogudel toimuva jälgimise ja kontrollimisega, kasutatakse erinevaid vahendeid, kaldapealseid tehnilisi lahendusi ehk radareid ning vee- ja õhusõidukeid.
"Vee peal kontrollitakse erinevaid asju, muu hulgas ka isikuid ja võimalikke ebaseaduslikke piiriületajaid. Kui on veesõiduk, mida ei ole võimalik tuvastada tehniliste vahendite abil, siis kontrollime seda teistel võimalikel viisidel. Samuti lähtume oma töös ka laekunud infost.
Merepiiri jälgitakse ööpäevaringselt merevalvekeskuses, samuti teostavad seiret laevad, kaatrid, mootorpaadid, jetid. Peipsi järvel kasutatakse seireks ka hõljukeid. Seirelendudeks on meil kasutada nii seirelennuk kui AW139 kopterid. PPA korraldab veekogudel mitmesuguseid õppusi, näiteks merepääste, reostustõrje ja veesõidukite kontrolli," kirjeldas Marge Kohtla.