Tallinna Vesi hoiatab pealinnas hiigelummikute eest
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
3. jaanuar 2019, 14:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AS Tallinna Vesi kritiseerib seadusemuudatust, mis muudab veeavariide likvideerimise pealinna tänavatel senisest palju tülikamaks ja tekitab seeläbi hiiglaslikke ummikuid.
Alanud aasta 1. jaanuarist jõustus ajutise liikluskorraduse määrus, mis nõuab teatud juhtudel sõidutee remontimisel põrkepiirde paigaldamist. Põrkepiire on levinud rajatis, mida kasutatakse eelkõige sõiduteede ääres ja mille eesmärk on takistada sõiduki väljasõitu teelt või kandumist vastassuunavööndisse.
Tallinna Vee juhatuse liikme Aleksandr Timofejevi sõnul tähendab määrus sisuliselt seda, et iga kord, kui Tallinna Vesi hakkab tee all asuvate veetrasside remonditöid tegema, on vaja põrkepiiret. Põrkepiirded on aga rasked ja nende paigaldamiseks läheb vaja kraanat. Samuti ei ole avariitööd tihti planeeritud, seega võib teatud olukordades muutuda jooksvalt ka avariikoht ja töömaa suurus. Ehk nõue on Tallinna Veele paras peavalu, kurits Timofejev kirjas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.
Timofejev tõi ka näite: enne määruse jõustumist, selleks, et teha avariitööd Liivalaia tänaval, tuli sulgeda 1-1,5 sõidurida ja töö tehti valmis 12-16 tunni jooksul. Pärast määrust tuleks aga sulgeda orienteeruvalt 3 sõidurida ja paigaldada põrkepiire, mistõttu töö võtaks optimistlike prognooside järgi aega kuni 20 tundi.
«Kui varem isegi ühe rea sulgemine Tallinnas tõi kaasa liiklusummiku, siis seda, mis toimub alates käesoleva aasta jaanuarist, ei ole võimalik hetkel ette kujutada,» ütles Timofejev. Ettevõtte soov on see, et kui avariitööd kestavad vähem kui üks nädal, vabaneksid nad põrkepiirde paigaldamise kohustusest.
Lisaks palub Tallinna Vesi kaaluda ka lahendust, kus põrkepiirde vajadus linnaruumis peaks olema välja toodud ehitusprojekti liikluskorralduse osas, sest projekteerimise faasis saab vastavat pädevust omav projekteerija hinnata põrkepiirete olulisust ja vajadust vastavalt teostatavale töödele ja asukoha eripärale.