Kohus määras Danske endise osakonna juhi majale ligi 219 000 eurose hüpoteegi
2. jaanuar 2019, 17:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembri lõpus murdis prokuratuur lahti Danske rahapesuahela esimese lüli ning rahapesu osas esitati kahtlustused kümnele Danske panga ekstöötajale. Üheks neist oli privaat- ja välispanganduse divisjoni juht Juri Kidjajev, kelle naise nimele kuuluvale majale seadis kohus 218 560 euro suuruse hüpoteegi.
Hüpoteegi suurus viitab sellele, et Kidjajev teenis kuritegeliku skeemi käigus vähemalt sellesama summa ulatuses kriminaalset tulu. Muidugi võib tulu olla tegelikkuses oluliselt suurem, sest prokuratuur on varasemalt öelnud, et peale kinnisvara arestiti ka sularaha, pangakontodel olevat raha ja autosid.
Lisaks Kidjajevile on praeguseks kinnisturaamatu kohaselt hüpoteegid seatud ka Danske endise töötaja Olga Tšetverikova Gonisori tänaval asuvale korterile, kusjuures hüpoteegi suurus on 29 606,88 eurot. Ligi 427 000 euro suurune hüpoteek on seatud ka Danske endise töötaja Anna Kurilenko Pirital asuvale neljatoalisele korterile.
Kümneliikmeline töötajate seltskond teenis mitteresidentide tehingute pealt ka ise kasu: prokuratuur on praeguseks konfiskeerinud 1,5 miljoni euro jagu väidetavalt kuritegelikku vara. See tähendab, et nende kolme kahtlustatavate vara osakaal moodustab kogusummast vähemalt ligi 676 000 eurot.
Kinnistusraamat näitab, et mitme teisegi kahtlustatava kinnistutele on samuti tehtud kinnistamisavaldus. Tõenäoliselt tähendavad needki hüpoteeke, kuid neid pole veel jõutud registrisse sisestada. Näiteks leiab kinnistamisavalduse märke Jevgeni Agnevštšikovile kuuluva Tallinna kesklinna korteri realt ja Mihhail Murnikovile kuuluva viie korteri juurest. Sama märge on ka Marko Tederile kuuluva põllumaa.
Prokuratuuri hinnangul pesti aastatel 2011–2013 Eestis Gruusiast ja Aserbaidžaanist pärit musta raha 300 miljoni euro jagu. Prokurör Marek Vahingu sõnul oli osakonna töö mitteresidentide raha liigutamisel süstemaatiline ja raha aidati pesta omakasu huvides ehk altkäemaksu eest. Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere lisas, et pangas toimuv aastate pikkune tegevus oli süsteemne, koordineeritud ja eesmärgipärane.
Praeguseks kogutud tõendid näitavad, et pangas kehtinud reeglid rahapesu tõkestamiseks olid pelgalt formaalsed ja neid ei täidetud. Alavere ütles, et pangas olid justkui vastu võetud kõik sisemised regulatsioonid ehk «tunne oma klienti»-nõuded, sisekontrolli juhendid ja mitte-residentide kontode avamise juhendid. «Kõik need aktid olid olemas, aga kahjuks nad toimisid suures osas formaalselt. Sisuline kontroll oli väga puudulik,» ütles ta.