Pärnu tehas pani Jaapani autotootja tarkused enda kasuks tööle

Kadrin Karner
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täisiskirjutatud stendi Scanfili arendusinsener ja Toyota juhtimisfilosoofia eestvedaja Raido Randoja (vasakul) ja kolleeg Aivar Laua selja taga võib nimetada Toyota meetodi südameks. Stendi ette kogunetakse kord päevas kuni 15ks minutiks, et analüüsida tehtud samme ja plaanida edasist.    
Täisiskirjutatud stendi Scanfili arendusinsener ja Toyota juhtimisfilosoofia eestvedaja Raido Randoja (vasakul) ja kolleeg Aivar Laua selja taga võib nimetada Toyota meetodi südameks. Stendi ette kogunetakse kord päevas kuni 15ks minutiks, et analüüsida tehtud samme ja plaanida edasist.    Foto: Mailiis Ollino

Aastal 1974 oli maailmas üks enim müüdud autosid Toyota Corolla. Tegelikult püsib see automark müügitabelite tipus tänini. Kangastelgede tootjana alustanud Jaapani firma on maailmale andnud peale ülipopulaarsete sõidukite tootmisfilosoofia, kus kesksel kohal asub ettevõtte ja selle protsesside pideva ja igapäevase täiustamise idee. Scanfili Pärnu tehas on oma rahvusvahelises kontsernis esimene, kus võeti kasutusele autotootjale nii palju edu toonud tõhusamad töötamise ja koostöö viisid.

Toyota kata nime kandva meetodini jõuti allhankena telekommunikatsiooni-, tööstuselektroonika- ja lehtmetalltooteid tootvas Scanfilis Mike Rotheri raamatu “Toyota kata” kaudu.

Toyotas armastatakse öelda, et probleemid on kalliskivid. Tegemist ei ole nii­sama, naljaviluks visatud kõlava tsitaadiga, vaid sealse filosoofia kohaselt usutakse, et ei edu ega õnnestumine, vaid just probleemid näitavad meile suunda soovituni. Seega, takistusi peab esinema, sest vastasel juhul on midagi väga valesti ja arengut ei tule.

Kuid mis peitub tegelikult jaapani­keelse mõiste kata taga?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles