Microsofti Redmondis asuv peakorter pakkus novembri keskel toimunud pressituuri käigus eri riikide ajakirjanikele võimalust piiluda tulevikku, tutvustades oma nägemust sellest, milline võiks lähitulevikus välja näha üks kodu.
Microsoft pakkus võimalust piiluda tulevikku
3. detsember 2011, 03:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tehnoloogia arengut ennustada on päris raske. Microsoft on välja ehitanud näidiskodu, mis tutvustab ühte võimalikku stsenaariumi sellest, millist rolli mängib näiteks kümne aasta pärast meie kodudes tehnoloogia ning kuidas see igapäevast elu värvikamaks, lihtsamaks ja mugavamaks muudab.
Mida aeg edasi, seda enam asendab mobiiltelefon nii rahakotti, ID-kaarti ning miks mitte ka koduvõtit. Viimast varianti näeb oma arengustsenaariumis ette ka Microsoft. Nii on nutitelefoni abil võimalik inimesel nii lukustada kui ka avada oma koduuks.
Samas annab telefon kasutajale märku ka sellest, kui keegi tema koduukse taga uksekella annab – vastav rakendus kuvab telefoni ekraanile automaatselt otsepildi uksekaamerast ja näha võib ka videopilti ukse taga toimuvast.
Microsofti tulevikukodu esikus alustas esitlust läbi viinud Microsoft Home’i meeskonna projektijuht Dave Baumert koduga häälekalt suhtlemist.
Erinevate käskluste edastamiseks ning info palumiseks oli tal vaja kodu haldava programmi poole pöörduda nimeliselt ning hetkega saab koduomanik soovitu.
«Grace, lülita tuled sisse,» kõlas korraldus ning tuled majas süttisid. Oma majaga rääkimine tundub tobe ja kummaline ning tekib küsimus, milleks ei võiks endiselt tulesid põlema panna ja ära kustutada seinalülitist. Kuid kes teab – äkki on see paarikümne aasta pärast tavaline.
Uudistamist jätkus. Nii võis peretütre toa seinu kattev «nutikas tapeet» ühel hetkel mängida ette rock-kontserdi video ja kuvada pilte teismeliste seas populaarsetest isikutest. Vastava käskluse andmisel lülitus tuba aga ümber «vanaema režiimile» ning kõik muutus tundmatuseni. Nii kuvati külla saabuva vanaema tarbeks toa seintele konservatiivne tapeet, seinale ilmusid maalid ning toas hakkas vaikselt mängima klassikaline muusika.
Köök peitis samuti üllatusi. Kui kapist välja võtta saumikser ja jahukott, siis luges tehnika neilt koodi ja miniprojektor kuvas köögi tööpinnale rohelise kirjaga andmed olemasolevatest asjadest: saumikser ja jahukott.
Samal ajal pakuti laua pinnale punase kirjaga ka need komponendid, mida söögitegijal oleks vaja pannkookide valmistamiseks: suhkur, munad ja piim. Samuti ilmusid alternatiivsed söögitegemise võimalused samadest ainetest, retseptiraamat, toiduainete toiteväärtus jne, mida valides juhatatakse kasutaja juba uute alammenüüde juurde.
Tulevikukodus nähtut kogedes tekkis päris mitmel korral ka küsimus: on seda kõike ikka vaja ning kas mõni lahendus aja möödudes hoopis tüütuks ja mõttetuks ei muutu? Mõne jaoks kindlasti jah, mõne jaoks mitte. Kuid see on pelgalt üks nägemus asjast.