Suured maksupettused: ärimehed solkisid raha nimel puhast kulda

Kullapettused olid kümnendi alguses Eestis väga sagedased.

FOTO: Don Bendickson / PantherMedia / Don Bendickson/Scanpix

Edukas kullaärimees Anton Tšaštšin lükkas kümnendi alguses veerema viimase aja ühe suurima väärismetallide pettuse, milles riik sai enam kui neli miljonit eurot kahju.

Postimees reastas hiljuti 21. sajandi kümme suurimat ja keerulisimat maksupettust, mille pärast on riigil saamata jäänud üle 40 miljoni euro. Edaspidi on võimalik kõiki lugusid lugeda ühe kaupa Postimehe veebist. 

Tšaštšini ettevõte Unico Gold ja tema kaasosalised pöördusid halvale teele 2012. aasta kevadel pärast üht seadusemuudatust, mis kehtestas pöördkäibemaksu kõigile kullavalanditele, mille proov on üle 325 (suhteliselt väike). See on petturitele ebameeldiv, kuna ei luba riigilt enam käibemaksu tagasi nõuda.

Varem pandimajadest ja inimeste käest ehteid ning kulda kokku ostnud Unico Goldi juhil Tšaštšin tekkis siit aga uus äriidee: hakata kauplema hoopis madalama kullasisaldusega (proov alla 325) valanditega, mis on Eestis maksustatud tavalise käibemaksuga. Erinevalt pöördkäibemaksust saab selle riigilt tagasi küsida.

Skeem nägi välja selline: Tšaštšini jõuk ostis Londoni väärismetallide turult börsihinnast veidi kallimalt täiesti puhast investeerimiskulda, mis on käibemaksust vabastatud. Kuld rändas läbi Eesti varifirmade ahela, mille käigus sulatati see kokku vase või mõne muu odava metalliga, et kullaproov madalamaks saada. Käibemaksu ei makstud tehingute pealt aga sentigi.

Viimaks jõudsid sulatusvabrikutest läbi käinud vasekarva kullakamakad Tšaštšini Unico Goldile, millel tekkis nüüd võimalus deklareerida sisendkäibemaksu. Niimoodi peteti riigilt välja 3,1 miljonit eurot. Samuti jättis Unico riigile tasumata peaaegu miljoni jagu käibemaksu. Kui riiulifirmade tankistid olid oma komisjonitasu kätte saanud, tõid nad ülejäänud raha tagasi Tšaštšini kätte.

Madala kullasisaldusega valandid parseldati käibemaksuvabalt Suurbritanniasse, kus vask ja muu odav kraam välja sulatati ning puhas kuld uuesti ringlusse lasti.

Arusaadavalt äratas säärane skeem maksuameti tähelepanu. Miks ostetakse börsihinnast kallimalt puhast kulda, mis siin vase ja muu kraamiga kokku sulatatakse? Miks tehakse tehinguid varifirmade kaudu, mis kulda pea kümnendiku võrra odavamalt müüvad? Peagi saadi jõugule jälile ja pettus peatati.

Pettuse eestvedaja Tšaštšin mõisteti prokuratuuriga kokkuleppel tingimisi vangi nagu enamik selles skeemis osalenud inimesi. Temalt konfiskeeriti 32 200 eurot ja tema firmale määrati poole miljoni eurone trahv.

Tagasi üles