Naftahinnad jäävad üle tüki aja esimest korda aasta jooksul langusesse

Puurkaev Texases.

FOTO: STAFF / REUTERS

Naftahinnad läksid aasta viimasel päeval taas tõusuteele, kuid võivad aasta arvestuses jääda esimest korda pärast 2015. aastat langusesse, sest investorid on muretsenud juba kuid ületootmise pärast.

Rahvusvahelise hinnaindeksina kasutatava Brenti toornafta barreli hind tõusis 42 senti ehk 0,8 protsenti hinnale 53,63 dollarit. Brenti hind on langenud pärast kaks aastat kestnud tõusu 2018. aastal ligemale 20 protsenti. USA toornafta WTI barreli hind tõusis 32 senti ehk 0,7 protsenti hinnale 45,65 dollarit. WTI hind on langenud sellel aastal umbes 24 protsenti.

Esmaspäevase hinnatõusu taga on optimism USA ja Hiina suhete pärast. President Donald Trump pidas nädalavahetusel maha telefonikõne Hiina presidendi Xi Jinpingiga ja ütles hiljem, et vestlus läks hästi ning kaks maailma suurimat majandust võivad peatselt saavutada kaubanduskokkuleppe. Edukast telefonikõnest teatas ka Hiina välisministeerium, kelle sõnul on Hiina valmis majanduslikuks koostööks.

Sellel aastal alanud üleüldine langustrend nafta hindades võib lõppeda jaanuaris, kui naftakartelli OPEC kehtestatud tootmiskärped hakkavad kehtima. Kartell ja sellesse mitte-kuuluv Venemaa leppisid varem detsembris kokku tootmiskärbetes 1,2 miljoni barreli jagu päevas alates jaanuarist, et vähendada turu üleujutamist.

Iraani naftaeksport jõudis novembris oma viimase viie aasta kõige madalamale tasemele, sest kehtima hakkasid uued USA sanktsioonid. Samas peaks Iraani ekspordinumbrid detsembris taas tõusma, sest Ühendriigid tegid mõnedele Aasia riikidele erandid, kes võivad Iraaniga kaubelda kuni maikuuni.

Sellel aastal maailma suurimaks naftatootjaks tõusnud USA kasvatab siiani agressiivselt oma tootmist. Ühendriikide energiahiiule kuuluv naftafirma Baker Hughes pani näiteks alles möödunud reedel käima kaks täiendavat uut puurkaevu. Võrreldes eelmise aasta detsembriga on Baker Hughes lisanud 154 uut puurkaevu.

Tagasi üles