Mööduva aasta suurimad kaotajad ja läbikukkujad (1)

Harry Tuul
, BNS-i ja Postimehe majandustoimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sampo ja Danske Eesti haru kümme aastat juhtinud Aivar Rehele pole ühtegi kahtlustust ega süüdistust esitatud.
Sampo ja Danske Eesti haru kümme aastat juhtinud Aivar Rehele pole ühtegi kahtlustust ega süüdistust esitatud. Foto: Tairo Lutter

Aasta lõpus on kombeks valida kõige edukamaid, kuid Postimehe ja BNSi majandustoimetus otsustas üheskoos reastada ka aasta 2018 suurimad kaotajad ning läbikukkujad, kellele mööduv aasta jääb pikaks ajaks meelde.

Sõelumisel joonistus selgelt välja viisik ning märksõnadena kumavad läbi kaks: miljardid ja maine.

Luhtunud tehaseplaan

Aadu Polli ja Margus Kohava
Aadu Polli ja Margus Kohava Foto: FOTO: Erik Prozes

Miljardieurose puidurafineerimistehase rajamise uuringud Eestisse pandi pärast kaheaastast plaanimist ja pikki vintsutusi sahtlisse. Asi polnud üksnes avalikes protestides, mis iga suure asjaga kaasas käivad, vaid kaalukeeleks sai pigem valitsuse muutlik meel, mis kord uuringuid toetas, ja siis, valimiste lähenedes, taas arvamust muutis. Lihtsamalt, valitsuse ja ülikoolilinna võimumängud häälte nimel läksid ettevõtjatele liiga kulukaks.
Soome mõistes tavaliselt, ent Eesti mõistes suurelt unistanud ning ohtralt selgitusi jaganud Est-Fori eestvedajad Aadu Polli ja Margus Kohava on avalikust ruumist tagasi tõmbunud ning nendega pikemalt vestelda pole pärast otsuse langetamist õnnestunud mitte kellelgi. Keeruline on Pollile ja Kohavale midagi otseselt ette heita. Neist said ilmselt asjaolude kokkulangemisel justkui Emajõe saastamise ja metsaraie võrdkujud, kuigi nende siiras eesmärk oli hoopis keskkonnasäästlikult metsatulu Eestisse jätta.
Kindlasti tunnevad end võitjana tartlased, kes valisid võimaliku tehase eriplaneeringu nurjamise aasta teoks 2018. Seejuures on varem alati tunnustuse pälvinud just millegi rajamine maksuraha eest, oli siis selleks kool, sild või muuseum. Paraku jääbki see vaid tundeks, sest puitu veetakse endiselt Eestist välja ja küttepuud on endiselt kallid.
Päriselt rõõmustavad ilmselt ainult konkurendid, sealhulgas Põhjamaade puidutööstused, kes saavad edaspidigi kasutada Eestit tagahoovina, mille metsadest vajadusel alati tooret tuua, tundes end tegelike peremeestena.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles