Piirikaubandus ei löönudki pikali: Coop tegi rekordtulemuse (7)
28. detsember 2018, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Coop Eesti Keskühistu juhi Jaanus Vihandi sõnul ületab jaeketi lõppeva aasta netokäive 580 miljoni euro piiri, mis on ettevõtte jaoks ka rekordiline tulemus.
Mööduva aasta puhul tõi Coopi juht positiivsena esile selle, et eestlaste elu on tema hinnangul praegu palju parem, kui see on kunagi varem olnud. Samas suhtub Vihandi negatiivselt valitsusse, mis on tema arvates soodustanud piirikaubanduse levikut ning ka liigse bürokraatia teket.
«Negatiivne on muidugi valitsuse tegevus piirikaubanduse tekitaja ja soosijana, mis on rahva rahakotist ära viinud sadu miljoneid. Samuti see, et aina agaramalt soovivad usinad ametnikud tekitada uusi seadusi, millele aga hoolimata korduvatest küsimistest mõjuanalüüse ei soovita teha ja niimoodi on oht, et sarnaselt piirikaubanduse tekkega on meil varsti veel terve rida uusi valdkondi, kus suure hurraaga veel suurem segadus korraldatakse. Kõige otsesem näide sellest on hetkel käsil olev uue jäätmeseaduse loomine,» rääkis ta BNSile.
Vaatamata piirikaubandusele on lõppev aasta Vihandi kinnitusel Coopi jaoks läbi ajaloo kõige parem aasta. «Kinnistasime turuliidri positsiooni veelgi, kasvades pea kaks korda rohkem kui turg keskmiselt. Coop Eesti netokäive ületab tänavu 580 miljonit eurot,» kommenteeris ta lõppeva aasta tulemusi.
Vihandi arvates on ka Coopi kasumlikkus võrreldes teiste jaekettidega väga korralik, kuid kuna ettevõte tegutseb ühistulisel alusel, siis kasum ei ole tema sõnul keti jaoks peamine eesmärk, vaid vahend, mis reinvesteeritakse teenuse arendamiseks ja kohaliku kogukonna hüvanguks. Mullu teenis Coop Eesti 551,4 miljoni euro suuruse käibe juures 20,8 miljonit eurot kasumit.
Seejuures plaanib ettevõte tuleval aastal avada vähemalt viis uut kauplust ning põhjalikult uuendada ka 10–20 poodi. Samas märkis Coopi juht, et ilmselt nii mõnigi pood kahjuks ka suletakse.
«Põhjusi selleks igal konkreetsel juhul tavaliselt rohkem kui üks – piirkonna vähenenud elanike arv, piirikaubandus, muudatused liiklusskeemides, lähedale ehitatud mõni uus suurem kauplus või muu selline,» loetles Vihand.
Jaekett plaanib 2019. aastal välja tulla ka mitme uue nutikassa arendusega, luues uusi lahendusi ennekõike nutipuldi kasutajatele. Nimelt pakub ettevõte oma klientidele ligi 50 kaupluses nutikassa lahendust, millest ligi 20% on kasutusel ka hübriidlahendus, mis tähendab seda, et poodides on korraga kasutusel nii nutipuldi lahendus kui ka iseteeninduskassa.
Tänavu alustas Coop ka sularaha väljamakseid kõikides kauplustes, uuel aastal plaanitakse Vihandi sõnul teenust täiendada seeläbi, et Coop Panga kauplustes saavad kliendid oma kontole ka sularaha sissemakseid teha.
Praeguse seisuga võetakse jaeketi kauplustes igas kuus raha välja rohkem kui 15 000 korda ja kokku üle 1 miljoni euro eest. Keskmiselt jäävad väljavõetavad summad 25 ja 35 euro vahele.
Lisaks plaanib ettevõte uuel aastal jätkata investeeringuid e-teenuste arendamiseks.
«E-kaubanduse kasv tervikuna oli jätkuvalt märkimisväärne, selle mahud mitmekordistuvad igal aastal. Kui täna tegutseme Tallinnas, suurel osal Harjumaast ja Pärnus, siis tuleval aastal kuulete kindlasti uudiseid e-Coopi laienemise kohta,» kommenteeris Vihand ettevõtte plaane selles valdkonnas.