19 olulist seadusemuudatust, mis uuel aastal jõustuvad

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Järgmisel aastal jõustub seadus, mis keelab kauplusel tasuta õhukesi kilekotte jagada.

FOTO: Dmitri Kotjuh / JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Kuula artiklit

Uuel aasta jõustub üle 250 õigusakti, mille seas on ka mitu olulist maksumuudatust. Muuhulgas hakkab kehtima madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele, tõuseb gaasiaktsiis ja jõustub keeld anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte.  

Kaubanduskoda koostas ülevaate kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2019.

Leevendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid

Uuest aastast jõustuvad mitmed muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Näiteks ei pea tööandja edaspidi enam teavitama tööinspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, töökeskkonnanõukogu moodustamisest ning töökeskkonnanõukogu iga-aastasest tegevusest.

Lisaks pikendatakse kaubanduskoja ettepanekul töötaja esmasesse tervisekontrolli saatmise tähtaega. Kui täna tuleb töötaja suunata terviskontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis edaspidi tuleb seda üldreeglina teha katseaja jooksul.

Uuest aastast lihtsustatakse kaubanduskoja ettepanekul ka töötajate juhendamisega seonduvaid nõudeid. Muudatuste tulemusena on tööandjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja väljaõppe viisi ning läbiviija üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust.

Tööandjale muutub lihtsamaks ka uurimise kord kergete tööõnnetuste osas, millega ei kaasnenud töötaja ajutist töövõimetust (nt torked, pindmised sisselõiked). Tööandja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle tööinspektsioonile ajutise töövõimetuse, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral.

Kaubanduskoja soovitusel lisatakse seadusesse põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Uuest aastast suurenevad ka trahvid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite rikkumise eest. Nende nõuete rikkumise korral on tööinspektsioonil õigus määrata tööandjale kuni 32 000 euro suurune trahv.

Töötamise registrisse tuleb kanda tööaja määr

Alates 1. jaanuarist tuleb tööandjal sisestada töötamise registrisse iga töötaja tööaja määr. See kohustus kehtib vaid töölepingu alusel töötavate inimeste osas. Muudatuse tulemusena ei pea tööandja esitama enam TSD lisal 1 töötaja tööaja määra.

Kui tööandja on kandnud töötaja enne 1. jaanuari 2019 töötamise registrisse, siis ei pea tööaja määra sisestama. Need andmed võetakse automaatselt TSD lisalt 1. Kui kanne tehakse töötamise registrisse uue aasta esimesel päeval või hiljem, tuleb sisestada ka tööaja määr.

Algselt sooviti uuest aastast panna tööandjatele ka kohustus lisada töötamise registrisse iga töötaja ametikoht ja töökoha aadress, kuid selle kohustuse jõustumine lükati edasi 1. juunini 2019. Hetkel saab ametikohta ja töökoha aadressi sisestada töötamise registrisse vabatahtlikkuse alusel.

Gaasiaktsiis suureneb

1. jaanuarist tõstetakse maagaasi ja vedelgaasi aktsiisi 25 protsenti. Lisaks suureneb tubakaaktsiis 10 protsendi võrra. Diislikütuse ja bensiiniaktsiisi uuest aastast ei tõsteta. Algselt pidi aasta algusest suurenema ka alkoholiaktsiis, kuid detsembris otsustas riigikogu aktsiisitõusu ära jätta.

Madalam tulumaks regulaarsetele dividendidele

2019. aastal on äriühingul võimalik esimest korda rakendada 14-protsendilist tulumaksu dividendidele, mille suurus on väiksem või võrdne ühe kolmandikuga 2018. aastal juriidilistele isikutele jaotatud kasumist. Madalamat maksumäära on lubatud kasutada ainult juhul, kui kasum jaotatakse juriidilistele isikutele. Täies ulatus saab 14-protsendilist määra rakendada 2021. aastal.

Miinimumpalk tõuseb 540 euroni

Miinimumpalk on alates 1. jaanuarist  540 eurot  ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot 2018. aastal olid need vastavalt 500 eurot ja 2,97 eurot.

Sotsiaalmaksu miinimumkohustus suureneb 165 euroni kuus

Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär tõuseb 2019. aastast 500 euroni. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 165 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla miinimumpalga. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 155,10 euro asemel 165 eurot, et saada ravikindlustust.

Müügikohas ei või anda tasuta kilekotte

31. detsembril jõustub pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt ei või pakendiettevõtja müügikohas anda inimestele tasuta õhukesi kilekotte (plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit). Erandina võib kilekotte tasuta anda, kui see on vajalik hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks.

Tegelikult juhilt saab maksuvõlga sisse nõuda

Jõustuvad mitmed olulised muudatused maksukorralduse seaduses. Näiteks saab edaspidi maksuvõlga sisse nõuda ka äriühingu tegelikult juhilt, kes on oma tegevusega põhjustanud ettevõttele tahtlikult maksuvõla. Lisaks kaotatakse revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli mõisted, ühendades need maksukontrolliks. Maksuhaldur saab õiguse väljastada teatud haldusakte automaatselt, näiteks maksuvõla ajatamise otsuse.

Suurtarbijad saavad maagaasi kasutada soodusaktsiisiga

1. jaanuaril jõustub aktsiisiseaduse muudatus, mis võimaldab maagaasi suurtarbijatel tarbida maagaasi senisest oluliselt odavama aktsiisiga. Suurtarbijatele ettenähtud soodusaktsiis on 11,3 eurot, mis on rohkem kui viis korda madalam tavalisest aktsiisist.

Soodustust saab kasutada ettevõte, kelle maagaasi kulu moodustab vähemalt 13 protsenti ettevõtte poolt loodud lisandväärtusest ning ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001. Aktsiisisoodustuse saamiseks tuleb esitada taotlus maksu- ja tolliametile.

Kaubanduskoda tegi riigile ettepaneku vähendada gaasiintensiivsuse kriteeriumit 13 protsendilt 5 protsendini, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. Seetõttu saab uuest aastast aktsiisisoodustust kasutada vaid ca 10 ettevõtet.

Elektrointensiivsed ettevõtted saavad elektriaktsiisi soodustust

Töötleva tööstuse ja infoalase tegevuse sektori ettevõtetele kehtestatakse elektrienergia soodusaktsiisimäär praeguse  4,47 euro asemel 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. Soodusaktsiisiga elektri tarbimiseks tuleb ettevõtjal taotleda riigilt luba. Loa saamiseks peab ettevõtte elektrienergia kulu moodustama vähemalt 20 protsenti ettevõtte poolt loodud lisandväärtusest ning ettevõtja energiajuhtimissüsteem peab vastama standardile ISO 50001.

Kaubanduskoda tegi riigikogule ettepaneku vähendada elektrointensiivsuse nõuet 20 protsendilt 10 protsendini, mis suurendaks potentsiaalset sihtrühma hinnanguliselt mõnesaja ettevõtja võrra. Paraku ei võtnud riigikogu kaubanduskoja ettepanekut arvesse.

Muutub elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe maksustamise kord

Uuest aastast on võimalik elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse pakkumisega tegeleval ettevõtjal käsitleda teises liikmesriigis elavale lõpptarbijale osutatud teenuste käibe tekkimise kohana Eestit, kui piiriüleselt osutavate teenuste käive ei ületa aastas 10 000 eurot. Näiteks kui Eesti ettevõtja müüb Saksamaal asuvatele lõpptarbijatele teenuseid alla 10 000 euro väärtuses aastas, siis on ettevõtjal õigus kogu selline piiriülene käive deklareerida Eestis oma käibedeklaratsioonil kui Eesti siseriiklik käive ning arve võib Saksamaa tarbijale koostada lähtudes Eesti arve esitamise reeglitest.

Muutuvad vautšeritega seonduvad käibemaksustamise reeglid

Käibemaksuseaduses muudetakse üheotstarbelise vautšeri käibe tekkimise aega. Muudatuse kohaselt tekib käive vautšeri väljastamisel senise vautšeri eest kauba üleandmise või teenuse osutamise asemel. Üheotstarbeliseks vautšeriks on näiteks toitlustusasutuse vautšer, mis võimaldab tasuda toidu eest konkreetses restoranis ehk vautšeri väljastamisel on teada käibe tekkimise koht ja käibemaksusumma. Toodud näites toimub maksustamine vautšeri müümisel, mitte toidu pakkumisel.

Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks ka edaspidi selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel. Muudatust kohaldatakse alates 2019. aasta 1. jaanuarist väljastatud vautšeritele.

Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusevad

1. jaanuarist tõstetakse toidu- ja veterinaarjärelevalve eest võetava tunnitasu määra praeguselt 11,5 eurolt 12,3 euroni. Tõusu põhjuseks on veterinaar- ja toiduameti ametnike palgatõus 8 protsenti ning majandamiskulude kasv.

Suureneb tasu tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest

1. jaanuarist hakatakse enim koormatud maaomanikele maksma senisest suuremat tasu  elektri-, gaasi-, elektroonilise side ja kaugküttevõrgu ning ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni talumise eest nende kinnisasjal. Tehnovõrkude talumistasu on kuni 7,5 protsenti rajatise aluse maa maksustamishinnast. Talumistasu saamiseks tuleb tehnovõrgu omanikule esitada avaldus. Seadusest tulenev talumistasu kehtib juhul, kui pole kokku lepitud teistsuguses tasus. Talumistasu on  2/3 ulatuses maksustatud tulumaksuga.

Lisaks talumistasule on uue seaduse kohaselt võimalik omanikul nõuda ka muude lisakulude hüvitamist, näiteks kulud seoses kohustusega tagada liinide aluse maatüki heakord (muru niitmine asulates). Kui tehnorajatis asub omaniku ruumides (alajaam, sidepaigaldis vms), siis võib omanik nõuda ruumi eest ka üüri.

Osaühingut saab asutada välismaa pangakontoga

Uuest aastast jõustub äriseadustiku muudatus, mis võimaldab osaühingu asutamisel kasutada ükskõik millises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asutatud pangas või makseasutuses asuvat kontot. Praegu on osaühingu asutamise eelduseks Eestis pangakonto omamine.

Muudatusega kaasneb võimalus teha ka osa- või aktsiakapitali suurendamiseks sissemakseid äriühingu eelmainitud pankades ja makseasutustes asuvale kontole.

Aktsiaseltsi asutamisel on jätkuvalt vaja avada väärtpaberikonto Eesti pangas.

Lisaks jõustub uuest aastast äriseadustiku muudatus, mille kohaselt ei pea ettevõtja enam esitama kandeavaldust äriregistris elektronposti aadressi muutmiseks ega tasuma riigilõivu suurusega 18 eurot. Äriühingu elektronposti aadress äriregistris uuendatakse edaspidi majandusaasta aruande põhjal.

Laieneb väetamisplaani koostamise nõue

Alates 1. jaanuarist laieneb väetamisplaani koostamise nõue põllumajandusega tegelevatele isikutele, kes kasutavad 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi. Varasemalt oli väetamisplaani koostamise kohustus isikul, kes kasutab 100 ja rohkem hektarit haritavat maad.

Maaparandusseadus uuel kujul

1. jaanuarist jõustub uus maaparandusseadus, mille olulisemad muudatused puudutavad maaparanduses tegutseva ettevõtja heaks töötava vastutava spetsialisti kvalifikatsiooni ja vastutust. Neile kehtestatakse kohustus iga viie aasta tagant osaleda täienduskoolitusel. Seni kehtinud seaduses on vastutava spetsialisti roll pigem ettevõtjat nõustada. Uues seaduses nähakse ette, et spetsialist teeb ja kontrollib või juhib ja vastutab tehtu eest. Vastutav spetsialist ei tohi töötada mitme ettevõtja juures, kui tema töökoormus ei võimalda töökohustusi nõuetekohaselt täita.

Seadusega muudetakse maaparandushoiu ja ka maaparandusühistu regulatsiooni, mille kohaselt ei ole maaparandusühistud enam mittetulundusühingud, vaid eraõiguslikud juriidilised isikud.

Seaduse menetluse käigus muudeti ka maaparandusühistu asutamisprintsiipe.

Kehtima hakkab uus mõõteseadus

Uus mõõteseadus vähendab varasemaid piiranguid mõõteseadmetele ja vähendab teatud dokumentatsiooni säilitamise kohustust. Näiteks lubab uuendatud seadus pädevatel mõõtjatel edaspidi kasutada mõõtmiseks ka seadmeid, mille taatlus või jälgitav kalibreerimine ei ole võimalik, nagu näiteks GPS-seadmeid.

Eri valdkondades on vajadus korraldada mõõtmisi vastavalt sektori iseloomule ja eripäradele, mistõttu muutuvad mõõtmistulemuse jälgitavuse nõuded paindlikumaks.

Mõõteseaduses muutuvad ka nõuded kinnispakkide kontrollimise dokumentatsioonile. Kinnispakk on ühesuguse kogusega pakendatud toode, näiteks 1-kilone suhkrupakk. Edaspidi ei pea dokumente omama enam kõik pakendajad ja importijad, vaid see on kohustuslik üksnes sertifitseeritud kinnispaki käitlejatele ning dokumentide säilitamise aeg lüheneb kahelt aastalt ühe aastani.

Jõustub uus isikuandmete kaitse seadus

15. jaanuaril jõustub isikuandmete kaitse seadus, millest jäetakse välja need reeglid, mis sisalduvad ELi andmekaitse üldmääruses. Alla 13-aastase puhul on isikuandmete töötlemiseks vajalik lapse seadusliku esindaja nõusolek. Isikuandmete töötlemise rikkumise või muu sarnase rikkumise korral on võimalik andmekaitse inspektsioonil määrata rahatrahvi kuni 20 miljonit eurot või kuni 4 % ettevõtte eelmise majandusaasta käibest.

Tagasi üles