Simson: eraettevõtjad Rail Balticut ei ehitaks

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kuula artiklit

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul ei maksa Rail Balticust oodata kiiret ja suurt otsest kasumit, vaid pigem tuleks keskenduda kaudsetele sotsiaalmajanduslikele tuludele.

Riigikogu liige Martin Helme soovis hiljuti Simsonilt teada saada, mis juhtub siis, kui selgub, et Rail Balticu projektil puudub majanduslik sisu ning nii ehitamise kui ka käigushoidmise kulu jäävad maksumaksja kanda.

Simson vastas EKRE saadikule, et eristada tuleb kaht asja: finantsilist kasumit ja majanduslikku tasuvust. Esimese kohta ütleb minister, et kui raudteeprojekt tooks kiire ja suure otsese kasumi, ehitaks selle eraettevõtjad, andes mõista, et kohest kasumit ei maksa Rail Balticust loota. «Kui ettevõtjad selleks valmis ei ole, peabki riik sekkuma.»

Eraettevõtjate leigus projekti vastu lubab riigil küsida ka Euroopa Liidu toetust. «Lihtsamalt öeldes on nii riigi kui ka Euroopa Liidu toetusega tehtavate investeeringute eelduseks see, et eraettevõtja ei ole valmis selliseid projekte rahastama,» selgitas Simson.

Ei teeni raha tagasi

Minister võttis järgmisena kinni Helme küsimuse sellest osast, kus ta viitas, et kulud võivad jääda maksumaksja õlule. Simson ütles, et näiteks maanteesid juba peavad üleval kõik Eesti maksumaksjad, hoolimata sellest, kas nad üldse sõidavad autoga või mitte. Raudtee maksavad aga kinni eelkõige kauba- ja reisijateveo ettevõtted ehk raudtee otsesed kasutajad. «Selles mõttes on raudtee riigi jaoks finantsiliselt mõistlikum investeering kui maantee,» ütles Simson.

Aga isegi juhul kui hoolduskulud kaetakse, ei ole Rail Baltic tasuv, kuna «ei maantee ega ka raudtee ei ole võimeline finantsiliselt tagasi teenima sellesse avaliku sektori investeeringuna makstud raha», kinnitas minister.

Siinkohal tõi aga Simson mängu sotsiaalmajanduslikud laiemad tulud. Kui tugineda seni tehtud tasuvusanalüüsidele, on Rail Baltic sotsiaalmajanduslikult tasuv, ütles ta. Simson selgitas, et on olemas laiemad tulud, mida on lihtsalt võimalik rahasse ümber arvutada ja sellised tulud, mida saab arvestada vaid kvalitatiivselt.

Rahasse on võimalik ümber arvestada näiteks Rail Balticuga kaasnevat ajavõitu (kiirem liikumine Pärnu ja Riia vahel), liiklusõnnetuste arvu vähenemist, heitmete vähenemist võrreldes konkureerivate transpordiliikidega. Maanteel positiivne efekt puudub, kuna autodest tulev heide on selgelt kõrgem rongide omast, märkis ta.

Kvalitatiivsed ehk mõõdetamatud efektid on aga näiteks välisinvesteeringute kasv tänu parematele transpordivõimalustele, turismi suurenemine (Riiast Tallinna saab kiiremini, mis praktikas toob kaasa suurema turistide liikumise nii sellel kui ka vastupidisel suunal) ning parem juurdepääs tootmiseks vajalikele ressurssidele, loetles minister. Lisaks pakub Rail Baltic tööd kaudselt paljudele teistele majandussektoritele nii ehitusfaasis kui ka valmimise järel.

Esimesed viis aastat kahjumis

Kui rääkida finantsilisest kasumist või kahjumist, tuleb Simsoni sõnul tähelepanu pöörata sellele, kellele see tekib. Nii reisi- kui kaubaveofirmade seisukohast ütlevad analüüsid, et veod mööda Rail Balticut on ettevõtjaile kasumlikud.

Taristu haldaja ehk riik on aga esimesed viis aastat kahjumis. Kasum peaks tekkima alles aastast 2031. «Esimese viie aasta jooksul, mil kauba- ja reisijateveod pole veel optimaalsed ning kasutustasudest laekuvad summad ei kata hoolduskulusid, vajab Rail Baltic vahendeid kokku umbes 28 miljoni euro ulatuses (keskmiselt alla kahe miljoni euro Balti riigi kohta aastas),» täpsustas Simson.

Vastavalt konsultatsioonifirma EY koostatud tasuvusanalüüsile on Rail Balticuga seonduva transporditeenuse kogumaht 2035. aastal 465 kuni 481 miljonit tonni aastas. Rail Balticu turuosaks on arvestatud samal aastal 13 kuni 20 miljonit tonni, millest Eestit läbiks 4,6 kuni 6,9 miljonit tonni aastas.

Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks kujuneb ligikaudu 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu 18 protsenti enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis.

Tagasi üles