Sõerd: tulumaksureform soodustab ümbrikupalga maksmist

Aivar Sõerd riigieelarve seletuskirjaga.

FOTO: Facebook

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe, reformierakondlase Aivar Sõerdi hinnangul on valitsuse maksumuudatused loonud tugeva motivatsiooni ümbrikupalkade maksmiseks ning uued arengud näitavad probleemi süvenemist.

Aastatel 1999-2003 maksuametit juhtinud Sõerdi sõnul on kõige enam levinud maksude vältimise vorm see, kus miinimumpalk vormistatakse ametlikult ja seda ületavat osa ei vormistata. «Miinimumpalka ületavalt ja ametlikult vormistamata osalt ei maksta ei sotsiaalmaksu ega ka tulumaksu. Töötaja aga saab kasutada oma maksuvaba miinimumi 500 eurot kuus täies ulatuses,» rääkis Sõerd pressiteate vahendusel.

Sõerd märgib, et uus maksusüsteem loob aga tugeva motivatsiooni varjata tulu alates 1200 eurost kuus, kuna sellest piirist hakkab vähenema maksuvaba miinimum. Alates kogutulust 2100 eurot kuus kaob õigus maksuvabale tulule täielikult ja see loob tema sõnul ka motivatsiooni jätta ametlikult vormistamata näiteks aastalõpu tulemustasud, preemiad ja lisatasud.

«Ühekordne lisatulu aasta lõpus võib tekitada olukorra, kus töötaja kaotab selle ühekordse tasu tõttu kogu aastase maksuvaba tulu või osa sellest,» lisas Sõerd.

Juhul, kui miinimumpalga osa näidatakse ametlikult ja seda ületav osa jäetakse ametlikult vormistada on ümbrikupalga maksmist tõendada ülikeeruline. Sõerdi sõnul on ka ümbrikupalga pangaülekandega maksmine pigem erandlik nähtus. «Ilmselt on maksuhalduri kontroll sedavõrd hõre ja tajumatu, et lihtsalt ei viitsita enam sularahaga õiendada,» märkis Sõerd.

«Ümbrikupalga maksmist saab maksuhaldur tõendada nii kriminaalkorras kui haldusmenetluses. Pole aga eriti palju kuulda olnud kohtulikult tõendatud kaasustest. Maksuhaldur tegeleb kontrollidega, kuuldavasti aktiivselt. Kui aga see seisneb selles, et näiteks ehitusplatsil fikseeritakse, kas töötajad on kantud töötajate registrisse või mitte, siis on sellel pigem ennetuslik mõju. Ümbrikupalga tõendamisel on vaja koguda erinevaid tõendeid, ei piisa alati vaid töötajate ütlustest, vaja on tõendada ka sularaha liikumine. Kui maksuhaldur saab kätte topeltraamatupidamise dokumendid, märkmed või muud tõendid sularaha maksmise kohta, on tõendamine ka võimalik,» märkis ta. 

«Aga silmatorkavalt suur osa on üldisel moraalil ja teadlikkusel. Kui inimesed tunnetavad maksusüsteemi ebaõiglust, siis loob see ka pinnase ümbrikupalkade kasvuks,» lisas Sõerd.

Tagasi üles