Jaapanlastel oli katastroofiaasta

Selle aasta kanji’ks valisid jaapanlased kirjamärgi, mis tähistab katastroofi või suurt õnnetust. Pildil maalib seda munk Seihan Mori.

FOTO: Jiji Press/EPA/Scanpix

Jaapanlastel on kombeks valida detsembris rahvahääletusel paari tuhande kanji seast tervet aastat iseloomustav kirjamärk. Võitja tehakse traditsiooniliselt teatavaks 12. detsembril Kyotos asuvas kuulsas Kyomizu templis. Selle aasta kanji’ks valisid jaapanlased märgi 災, mis tähistab katastroofi või suurt õnnetust.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Jaapani alati kapriisne loodus tõi suvel saareriigile kaela lausa mitu katastroofi: juunis tabas Osakat võimas maavärin ja juulis kimbutasid Lõuna-Jaapanit väga tugevad vihmad, mis põhjustasid laialdasi üleujutusi. Jaapan on tõenäoliselt maailma kõige looduskatastroofikindlam riik, kuid see pole kaugeltki odav lõbu. Loodusõnnetuste põhjustatud ainelisest kahjust vast valusamgi on inimeste hinge jäänud äng.

Majandus looduse meelevallas

Ainelise kahju kandmine vähendas tugevalt eraisikute tarbimist. Need, keda loodusõnnetused otseselt ei puudutanud, sulgesid rahakotirauad lihtsalt ettevaatusest. Tarbimine vähenes mühinal. Lisaks said kahjustada paljud tehased ja tarneahelad, mille tõttu tõmbasid ettevõtted kohe kapitalikulutusi koomale. Keerulisest suvest ei piisanud, järgmine hoop Jaapani tarbijate kindluse pihta tabas septembris – maavärin raputas Hokkaidot.

Tagasi üles