Soome, Saksa ja Hollandi rahandusministrid nõuavad, et Rahvusvaheline Valuutafond mängiks suuremat rolli «tulemüüri» ehitamisel finantsturgude paanika vastu eurotsoonis – märgid näitavad, et EFSF jääb jõuetuks.
Soome, Saksamaa ja Holland nõuavad IMFi abi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ministrid ütlesid pärast reedest kohtumist Berliinis ühise pressiteate vahendusel, et Euroopa finantsstabiilsuse fond EFSF ei suuda kindlustada, et «haavatavatele liikmesriikidele oleks tagatud piisav abi».
On üha ilmsem, et EFSFi võimendamine – mille 440 miljardist eurost on alles vaid umbes 250 miljardit – võib saavutada vaid poole tulejõust, millest Euroopa liidrid kuu aega on unistanud.
Hollandi rahandusminister Jan Kees de Jager kinnitas pärast kohtumist trio üksmeelset seisukohta, et «Euroopa ja mitte-Euroopa riikide» kahepoolsed laenud IMFile võiksid võimendada selle laenuvõimet raskustes riikidele ning «turgutada tulemüüri toimet» euroalas.
Saksa rahandusministri Wolfgang Schäuble sõnutsi on euroala jaoks oluline teha kiired kriisilahendust puudutavad otsused ning rahustada investorite närvid – mis on lennutanud Itaalia riigivõlakirjade tootlused juba üle 8 protsendi taseme – säästmaks 17-liikmelise bloki reaalmajandust «kahjustuste» eest.
Schäuble sõnutsi ei piisa EFSFi uute instrumentide aktiveerimisest. Tähtis on ka see, et 9. detsembil toimuval ELi tippkohtumisel tehtaks edusamme karmimate eelarvereeglite küsimuses – kaasa arvatud automaatsed sanktsioonid üleastujaile.
Oma viimasel tippkohtumisel tõttasid Euroopa liidrid tervitama skeemi, mis pakuks muremaadesse investeerijaile kaotuste puhuks kindlustust. Nad uskusid, et selline süsteem võimendaks EFSFi allesjäänud 250 miljardit eurot enam kui 1 triljoni euro peale.
Kuna investorite usaldus on aga viimaste nädalatega murenenud, tuleks viimaste meelitamiseks pakkuda tunduvalt kõvemat kindlustust – mis tõmbaks võimenduse taseme alla. Olemasolev summa võimenduks vaid kaks kuni kolm korda.
«Me vajame erinevat liiki meetmete paketti,» ütles pärast koosolekut Soome rahandusminister Jutta Urpilainen. Tulemüürina peaksid üksteise kõrval seisma võlariikide reformid, võimendatud EFSF ja «tugevdatud» IMF.
IMFi sissetoomist – ja krediidiriski osalist veeretamist eurotsoonilt IMFi osanikele – on arutatud ka varem. Kolme AAA maa ametlik pöördumine kujutab endast aga katset jahutada tulist debatti Euroopa Keskpanga kui viimases hädas laenuandja kasutamise ümber.
Ükski kolmest rahandusministrist ei välistanud aga täielikult EKP suuremat rolli kriisiga maadlemisel.
Schäuble ja de Jager ütlesid, et EKP on sõltumatu ja vaba ise oma kurssi valima. Urpilainen seadis oma sõnad aga nii: «Kui midagi muud üle ei jää, võiks mõelda EKP rollile.»
CopyrightThe Financial Times Limited 2011.