Eesti Pank: meile terendab soomelaadne kriis
Avaliku sektori kiire palgakasv teeb muret

Eesti Panga president Ardo Hansson.

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eesti Panga hinnangul kasvab Eesti majandus tänavu ja järgmisel aastal umbes 3,5 protsenti, kuid 2020. aastaks aeglustub kasv juba 2 protsendi lähedale.

Majanduskasvu aeglustumise üks põhjus on selles, et inimesi lisandub tööturule aina vähem. Teiseks põhjuseks on ettevõtete konkurentsivõime probleemid, millele viitab Eesti turuosa vähenemine peamistel eksporditurgudel, teatas Eesti Pank.

 

Eestis on tööjõukulude kasv olnud üks Euroopa kiiremaid, mis on raskendanud Eesti toodete eksporti, kuna Eesti ekspordi hinnad on kasvanud kiiremini kui konkurentide hinnad. Eesti ekspordi turuosa hakkas peamiste kaubanduspartnerite juures vähenema juba 2017. aastal, kui nende riikide majandusolukord oli erakordselt hea ja kasv kiire.

Tööjõunappusest tingituna jätkavad palgad Eestis kasvu, mistõttu ka tootmine muutub veelgi kallimaks. Kuna palgakasvu mõju avaldub täies mahus alles mitme aasta jooksul, varjutab konkurentsiolukorra halvenemine ka eelseisvaid aastaid.

«Meil on tõsine oht sattuda sarnasesse olukorda nagu Soome mõned aastad tagasi. Sealne majandus jahtus, kuid samal ajal jätkus kiire palgakasv. See viis alla ekspordi konkurentsivõime, millele järgnes mitu aastat majanduslangust. Soome näite varal on näha, et konkurentsivõime kaotuse järel võib majandus aastaid vinduda ja inimeste sissetulekud sel ajal ei kasva,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Tema sõnul sunnib kiire palgakasv Eestist lahkuma madala tootlikkusega tööstust. Eesti töötlevas töötluses on hõivatud suhteliselt enam inimesi kui näiteks teistes Balti riikides ja töötleva tööstuse tootlikkus on võrreldes teiste majandusharudega väike. Seega on Eestis seni veel küllaltki palju madala tootlikkusega tööstust, mis tööjõukulude jätkuva suurenemise tõttu lähiaastatel arvatavasti kaob.

Vähetootlikud tööstussektorid on töötajaid juba kaotanud ja see trend eeldatavasti jätkub. Töötajate üleminek suurema tootlikkusega töökohtadele mõjub majandusele kokkuvõttes soodsalt. Majandusele tervikuna mõjuks aga kahjulikult selline palgaralli, kus peamiselt liigutakse kõrgema palgaga töökohtadele, mille tootlikkus pole kooskõlas kõrgema palgaga.

Palgad kasvavad enam kui 6 protsenti aastas

Järgmiseks kolmeks aastaks ennustab Eesti Pank enam kui 6-protsendilist tööjõukulude kasvu. Prognoosi kohaselt peaks keskmine brutopalk kasvama järgmisel aastal 1384 euroni, 2020. aastal 1468 ning 2021. aastaks 1555 euroni.

Hinnatõus Eestis on aeglustumas, peamiselt maksude ja energia tõttu. Tarbijahindade kiirem kasv jäi aastasse 2018 ja alates 2019. aastast aeglustub hinnatõus 2 protsendi lähedale. Kuigi majanduse kasvutsükli tipp on läbitud, püsib palgakasv tööjõupakkumise vähesuse tõttu hoogne ja kergitab ennekõike teenuste, kuid ka kaupade hindu. Samas väheneb varasematel aastatel märkimisväärne maksutõusude mõju üldisele hinnakasvule ja ka energia kallinemine ei mõjuta tarbijakorvi maksumust enam nii palju kui varem.

Majanduskasvu aeglustumisele vaatamata laekub makse Eestis tavapärasest enam ja seetõttu oleks mõistlik riigi kulude planeerimisel kuni 2021. aastani teha riigieelarve ülejäägis. See võimaldaks koguda headel aegadel varusid, mida saaks majandustsükli languse ajal kasutada Eesti majanduse ergutamiseks.

Avaliku sektori palgakasv on murettekitav

Eesti Pank tunneb muret avaliku sektori ülikiire palgakasvu üle, mis ületab pea kahekordselt erasektori palgakasvu ning mis võib süvendada Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime probleemi.

«Muret teeb, et see aasta kasvavad avaliku sektori palgad kiiremini kui erasektoris,» ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ajakirjanikele Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustamisel. Nimelt kasvab sel aastal keskmine palk erasektoris 7 protsenti, kuid avalikus sektoris tervelt 11,7 protsenti.

«Loodame, et siin on tegemist ühekordsete teguritega. Näiteks haldusreformi tagajärjega, et on leitud efektiivsusvõimalusi, mille arvelt palku suurendada. Aga kui avaliku sektori kiirem palgakasv peaks jätkuma, on see murettekitav,» lisas Kaasik.

Tagasi üles