Video ja blogi: 10 kahtlustatavat aitasid pesta 300 miljonit eurot musta raha

Riigiprokuratuur teatas täna, et keskkriminaalpolitsei pidas eile kinni kuus ja täna veel neli endist Danske Banki töötajat. Täna kell 12 andsid riigiprokuratuur ja keskkriminaalpolitsei uurimise kohta ülevaate, mis on Postimehe veebis nüüd järelvaadatav. 

Kell 12 alanud pressikonverentsil osalesid riigiprokurör Marek Vahing, riigi peaprokurör Lavly Perling ja keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere. 

Riigi peaprokurör Lavly Perling rääkis, et hetkel on kinni on peetud peamiselt Danske pangas töötanud kliendihaldurid, kelle ülesanne oli ära hoida rahapesujuhtumeid. «Me räägime kahest rahapesuriigist - Gruusiast ja Aserbaidžaanist. Raha on pestud umbkaudu 300 miljonit eurot.»

Prokuratuur on arestinud 1,5 miljoni euro ulatuses kahtlustatavate vara, sest antud kümme isikut võisid saada panga mitte-residentidest klientide raha liigutamise eest tulu. Arstitud vara hulka kuulub sularaha, raha pangakontodel, kinnisvara ja autod. Prokurör Marek Vahing rõhutas, et kahtlustatavate ring tõenäoliselt laieneb.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere ütles, et Taani on teinud keskkriminaalpolitseile teavitused 25 miljardi tehingu ulatuses. «Eile alustasime menetluse avaliku faasiga. Pidasime eile kinni kuus ja täna neli inimest. Nad töötasid Danske välis- ja privaatpanganduse üksustes. Nende seas on ka divisjoni juht. Enamik neist kümnest inimesest on ka Browderi 26 isiku nimekirjas. Aivar Rehe kahtlustatavate nimekirja ei kuulu.» Kahtlustatavate nimekiri on järgmine: Anatoli Ivanov, Erik Lidmets, Juri Kidjajev, Jevgeni Agnevštšikov, Marko Teder, Mihhail Murnikov, Anna Kurilenko, Natalja Komarova, Olga Tšetverikova ja Oksana Lindmets.

Danske Eesti üksusest liikus perioodil 2007–2015 läbi 201 miljardit eurot võimalike probleemidega raha. Pole selge, kui palju täpselt kahtlaseid tehinguid oli, ent uurimise all olevast 15 000 praegusest suletud pangakontost on vähemalt 6200 kahtlased. Hämarad tehingud on seotud panga praeguseks lõpetatud mitteresidentidest klientide äriga. 

USA finantsist Bill Browder saatis eelmise aasta suvel riigiprokuratuurile kaks kirja, milles palus algatada kriminaalmenetluse Danske panga Eesti filiaalis toimunud tehingute uurimiseks. Toona uurimist ei algatatud, sest prokurör Eve Olesk viitas süüks pandavate tegude aegumistähtaja peatsele saabumisele, rahvusvahelise koostöö keerukusele ja eelkuriteo tõendamatusele.

Ent Browder ei jätnud jonni. Ta andis vastulöögi juuli alguses, mil ütles Postimehes otse välja, et Eesti riigiprokuratuuril on olnud kogu vajalik info rahapesu uurimiseks, kuid sellega pole mitte midagi peale hakatud. Sellele avaldusele järgnes juuli keskel uus kuriteoavaldus, milles Browder seostas 26 Danske panga Eesti filiaali töötajat kuritegeliku ühendusega, kelle abil raha pesti. Sellele avaldusele vastaski prokuratuur juuli lõpus teatega, et riigiprokurör Marek Vahing on algatanud kriminaaluurimise rahapesu paragrahvi alusel.

Septembris avaldati Danske sisejuurdluse raport, mis uuris võimalikku rahapesu läbi panga Eesti filiaali ja läks maksma vähemalt 27 miljonit eurot. Kokkuvõtvalt leidis raport, et Danske Eesti filiaalis rikuti rahapesureegleid, süüdlaseks tehti 42 endist eestlasest pangatöötajat ning Kopenhaageni keskkontor sai noomida tugevalt longanud järelvalvemeetmete eest. 

Raporti avaldamise järel saatis Danske pank Eesti politseile koos kuriteoteatega kaheksa töötaja nimed, kes võivad olla vastutavad võimaliku rahapesu eest. Taani ärileht Berlingske andmeil on uurimisest ilmnenud, et mitmed neist kandsid suuri summasid omaenda pangakontodele. Kahtluste kohaselt võisid need summad pärineda panga kahtlastelt klientidelt ja kujutada endast sisuliselt altkäemaksu.

Tagasi üles