EAS kaotab pea poole eelarvest

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) bränd.

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES / PM/SCANPIX BALTICS

Vastuolulise mainega Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eelarve väheneb järgmisel aastal pea poole võrra.

Nimelt kinnitas sihtasutuse nõukogu aastaks 2019 tegevuskava, mille elluviimiseks on eelarves planeeritud 81,3 miljonit eurot, mis on tänavusest aastast 40 protsenti vähem.

Eelarve vähenes seepärast, et EAS-i senise neljanda tegevusvaldkonna – peamiselt avalikule ja kolmandale sektorile suunatud regionaalvaldkonna toetuste jagamise – andis sihtasutus tänavu septembris üle Riigi Tugiteenuste Keskusele, teatas EAS.

Tuleva aasta tegevuskava peamine fookus on seejuures Eesti ettevõtete tootearendus- ja ekspordivõimekuse suurendamine, kapitalimahukate välisinvesteeringute riiki toomine ning turismitulu kasvatamine.

«Mul on hea meel, et uus eelarve ja tegevuskava on selges seoses juba varem kokkulepitud EAS-i strateegiliste suundadega. Nimelt Eesti majanduse arenguks on hädavajalik, et meie ettevõtted oleksid üha võimekamad eksportijad, Eestit külastaksid üha kauem siin viibivad ja rohkem kulutavad turistid ning Eestisse tuleksid kapitalimahukad ja kõrge lisandväärtusega välisinvesteeringud,» märkis EAS-i nõukogu esimees Erki Mölder.

Sihtasutuse juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul on Eesti majanduse seisukohalt suur väljakutse see, et liiga lihtsaid kaupu eksporditakse liiga vähestele turgudele.

Selle muutmiseks keskendub EAS tema sõnul veelgi jõulisemalt Eesti ettevõtete toetamisele toodete ja teenuste arendamisel, innovatsiooni loomisel ning välisturgudele murdmisel. «Hea näide on tänavune aasta ettevõte Cleveron, mis panustab väga jõuliselt nii maailmas unikaalsete toodete välja arendamisse kui ka välisturgudele laienemisse,» kirjeldas Ivask.

Välisinvesteeringute keskuse fookuses on samal ajal investeeringud, mille tegevuses on kõrge info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tase ja mis on peamiselt suunatud ekspordile.

Ivask tõi ühe näitena viimasest aastast esile Stora Enso finantsteenuste keskuse Tallinnasse toomise. «Selle tulemusel toob kontsern töö üle erinevatest Euroopas ja Indias asuvatest teenuskeskustest ning Eestisse tuleb juurde ligi 60 kõrget lisandväärtust loovat töökohta, mis tegelevad muuhulgas automatiseerimise ja finantsrobootika arendamisega,» rääkis ta.

Turismi valdkonnas on EAS-i peamine prioriteet keskenduda turistide üldarvu kasvatamise asemel nendele valdkondadele, mis toovad Eesti majandusse kõige enam tulu.

«Selleks, et turistid siin kauem viibiksid ja rohkem kulutaksid, on vaja pidevalt arendada turismitooteid ja –teenuseid ning suurendada Eesti kui turismisihtkoha tuntust. Kuna konverentsituristid kulutavad teistest segmentidest rohkem, avab EAS 2019. aasta alguses uuesti rahvusvaheliste konverentside toetuse taotlemise,» märkis Ivask.

Ta lisas, et samuti tegeleme juba aktiivselt nii Soome turu languse põhjuste analüüsiga, kui ka koostöös turismiettevõtjatega Soome turule suunatud uute toodete ja teenuste arendamisega, et paralleelselt juba toimivate tegevustega turul nähtavam olla.

Tagasi üles