Nissani ja Renault' vahel on puhkenud peale tippmehe vahistamist vihane konflikt

Nissan ja Renault. Foto on illustreeriv.

FOTO: VINCENT KESSLER / REUTERS

Renault-Nissan-Mitsubishi liidu juhi Carlos Ghosni vahistamine ja sellele järgnenud uurimise käigus välja tulnud korruptsioon on löönud lõkkele juba aastaid Renault’ ja Nissani vahel hõõgunud pinged, mis võivad nüüd viia liidu lagunemiseni.

Renault’ tegevjuht Thierry Bollore esitas Wall Street Journali ja Reutersi andmetel möödunud reedel Nissanile üpris karmilt sõnastatud nõudmise, mille järgi tahab ta korraldada Nissani investorite erakorralise koosoleku. Paljud Nissani töötajad näevad nõudmist aga solvanguna ja jõudemonstratsioonina ning katsena säilitada oma ülemvõim.

Renault omab 43,4 protsenti Nissanist, kuid Nissan omab ainult 15 protsenti Renault’st ja ei oma hääleõigust. Nissan on aga palju suurem autotootja, kellele kuulub omakorda 43 protsenti Mitsubishist. Paljud Nissani juhtivtöötajad on mitmete allikate sõnul juba aastaid leidnud, et liidupartnerite vahelised suhted on Ghosni käe all olnud alati Renault’ kasuks, kes oli liidu domineeriv osapool.

Nüüd on hakanud Nissani tegevjuht Hiroto Saikawa nõudma muudatusi liidupartnerite vahelistes suhetes ja Renault’ ülemvõimu piiramist. Ghosnile lojaalsed Renault’ juhtivtöötajad eesotsas Bollorega ei taha sellest aga kuuldagi ning tahavad tõenäoliselt kasutada investorite koosolekut, et Nissani juhtkond «paika panna».

Kahe ettevõtte vahelisi erinevusi näitab juba see, kuidas nad on käitunud peale Ghosni vahistamist. Kui Nissan viskas Ghosni oma nõukogust peaaegu kohe välja, siis Renault hoiab teda siiani ametis.

Bollore poolt reedel saadetud kiri ei maininud küll Nissani nõukogu liikmete vallandamist, kuid jäi koosoleku eesmärkide suhtes väga ebamääraseks. «Süüdistused Nissani vastu kujutavad endast ohtu ka Renault’le, kes on Nissani suurim aktsionär. Praegu on kogu liidu stabiilsus ohus ja seda tuleb arutada,» seisis kirjas.

Autotööstuse üks kõige mõjukamaid isikuid Ghosn vahistati 19. novembril, kui prokuratuur esitas talle süüdistuse oma sissetulekute ebatäpses deklareerimises. Prokuratuuri teatel jättis mees viie aasta jooksul alates 2010. aastast deklareerimata ligemale poole oma sissetulekust, mis ulatus ligi 10 miljardi jeeni ehk 78 miljoni euroni.

Nissan vallandas Ghosni mõni päev hiljem ja väitis, et teda aitas skeemi väljamõtlemisel nõukogu endine liige Greg Kelly, kellele samuti esitati kriminaalsüüdistus. Nissan süüdistab Ghosni ühtlasi ettevõtte varade väärkasutamises.

Tagasi üles