Naftahinnad tõusid taas, maailmamajanduse käekäik tekitab investorites muret

Puurtornid Midlandis Texases.

FOTO: Nick Oxford / REUTERS

Naftahinnad läksid esmaspäeval tõusuteele pärast seda kui USA puurimistegevus langes viimase kahe kuu kõige madalamale tasemele. Investorite mure suurte majanduste käekäigu pärast hoidis hinnatõusu siiski suhteliselt tagasihoidlikuna.

Nafta hinnaindikaatorina kasutatava Brenti toornafta hind tõusis esmaspäeval 0,2 protsenti ehk üheksa senti hinnale 60,37 dollarit barreli kohta. USA Texase toornafta WTI hind tõusis 0,5 protsenti ehk 24 senti hinnale 51,44 dollarit barreli kohta.

USA naftapuurijad lülitasid eelmisel nädalal välja neli puurtorni, tuues nende koguarvu 873 peale, mis on kõige madalam töötavate puurtornide arv pärast oktoobri keskpaika, teatas reedel USA energiahiiglasele General Electric kuuluv naftaväljade haldaja Baker Hughes.

Naftat eksportivatest riikidest koosnev kartell OPEC ja Venemaa on leppinud kokku alates jaanuarist tootmise kärpimises, et lükata naftahinnad kõrgemale. Kärbete mõjusid analüüsitakse aprillikuus toimuval kohtumisel. Paljud analüütikud leiavad siiski, et kärbetest ei piisa ületootmise vähendamiseks, sest aeglustuv majanduskasv sellistes piirkondades nagu Hiina ja Euroopa vähendab ka üleüldist nõudlust, mis nullib kärbete mõju.

Nafta rafineerimine on Hiinas novembrikuuga tublisti vähenenud, viidates väiksemale nõudlusele. Maailma suuruselt teise majanduse tööstustoodang tegi aga viimase kolme aasta kõige nõrgema tõusu, mis näitab selgelt, et Hiina majandus on maha jahtumas.

Euroopas on olukord veelgi kehvem. Prantsuse äritegevus on läinud sellel kuul hoopis langusesse, tehes viimase nelja aasta kõige kehvema tulemuse. Saksamaa erasektor on detsembrikuus laienenud viimase nelja aasta kõige aeglasemas tempos.

Tagasi üles