Langes valitsusvaba Belgia reiting

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Belgia lipp
Belgia lipp Foto: SCANPIX

Järgmiseks riigiks, mille krediidireitingule eurokriis põntsu pani, sai Belgia – järjekordne märk sellest, et raputused ei piirdu enam ühisrahabloki perifeeriaga.

Standard & Poor's langetas Belgia reitingu eile AA+ juurest AA peale, jättes väljavaate negatiivseks.

Agentuur tõi põhjuseks tõsiasja, et Belgia ei ole suutnud panna paika valitsust juba 578 päeva. Pingeid on põhjustanud vastuolud riigi flaami- ja prantsuskeelsete osade vahel.

Alates 2010. aasta aprillist, mil kukkus viimane valitsus, on uue kabineti kokkupanek edenendud jääliustiku liikumise kiirusel.

Belgia riigivõlakirjade tootlused on viimastel nädalatel tormiliselt tõusnud, 10-aastaste võlakirjade puhul on protsent juba 5,9.

Pärast kümnendeid kestnud lõtva eelarvepoliitikat on Belgial nüüd üks Euroopa Liidu suuremaid riigivõlgu – ligi 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.

Kunagise euroala «tuumikriigina» on Belgia tänaseks turgude silmis alla käinud. Kolmandas kvartalis kiilus kriginaga kinni riigi majanduskasv, osaliselt ka peamiste kaubanduspartnerite – Saksamaa ja ülejäänud euroala – loiu kasvu tõttu.

«Belgia majandus sõltub 80 protsenti ekspordist, olles üks avatumaid euroalas. Seetõttu on ta meie hinnangul väga haavatav välisnõudluse nõrgenemise suhtes,» ütles S&P.

S&P mainis ka Belgia finantssektori haprust. Oktoobris pidi Brüssel aitama välja Prantsuse-Belgia panga Dexia, ostes 4 miljardi euro eest üles viimase jaepangandusosakonna. Ühtlasi andis Belgia 54 miljardi euro väärtuses tagatisi panga emafirmale, seades end haavatavasse olukorda juhul, kui pangandust tabab krahh.

Belgia probleeme võimendab poliitiline ummikseis. Yves Leterme’i ajutisel valitsusel puudub mandaat kehtestada kasinusmeetmeid või teostada struktuurseid reforme, mida EL neilt nõuab.

«Ka pärast langetust on meil ikka üks kõrgemaid reitinguid Euroopas,» kommenteeris Leterme. Samas rõhutas ta uue valitsuse vajadust, et leppida kokku 2012. aasta eelarve.

Samal ajal süüdistab Ungari turge «spekulatiivses rünnakus», kuna nende võlakirjade tootlused on kerkinud üle 9 protsendi ning forint sooritanud järsu kukkumise – pärast seda, kui Moody’s madjaritemaale neljapäeval rämpsreitingu omistas.

Hoop raputas muuhulgas Poola zlotti, mis langes euro suhtes kahe ja poole aasta rekordmadalusse. Poola riigivõlakirjade tootlused tõusid teravalt.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles