Ettevõtja: Rail Balticut hakatakse ehitama, aga tooraine olukord on katastroofiline

Lubjakivikarjäär. Pilt on illustreeriv.

FOTO: AFP / Scanpix

Eesti suurima paekivikillustiku tootja, juba 60 aastat tegutsenud Paekivitoodete Tehase (PTT) juhi Vladimir Libmani sõnul jätkub Maardu ja Väo karjääride varudest veel kuni seitsmeks aastaks, mistõttu on Rail Balticu valguses kvaliteetse lubjakivikillustiku tooraine olukord regioonis katastroofiline.

Tänaseks on Maardu karjääri jääkvaru vaid 100 000 kuupmeetrit ning Väo karjääri varu 2,5 miljonit kuupmeetrit, mis arvestades PPT viimaste aastate tootmismahte tähendab seda, et materjali jätkub ligemale viieks kuni seitsmeks aastaks.

Kuna ehitusmahud Eestis ja just eriti Harjumaal on jätkuvalt kasvamas ning lähiaastatel alustatakse Rail Balticu ehitust, siis on kvaliteetse lubjakivikillustiku tooraine olukord regioonis katastroofiline, märgib PTT juht Libman kirjas majandus- ja taristuminister Kadri Simsonile.

Libmani sõnul on Maardu ja Väo lubjakivikarjäärid olnud Eesti suurimate teedeehitajate ja betoonitootjate peamiseks sisendmaterjali andjaks, mistõttu on Väo karjääri ümbrusesse tekkinud aktsiaseltside Rudus, Lasbet, HC Betoon ja Talot betoonitehased ning Tallinna Teede, YIT Infra Eesti, Verston Ehituse ning Tref Nordi asfalditehased. Sümbioosina annavad need PTT juhi sõnul tööd üle tuhandele inimesele.

«Ettevõtjad, sealhulgas PTT üritasid avada karjääri Nabalas, kuhu poliitilise populismi tulemusena tehti looduskaitseala. Nüüd soovivad mitmed ettevõtted uurida varusid Jõelähtme vallas, kuid vald ei soovi oma territooriumile ühtegi karjääri ega ka nendega kaasnevaid uuringuid,» kurdab Libman.

PTT soovib geoloogilisi uuringuid teha Maardu külas asuvas III uuringuruumis umbes 150 hektaril. Käesolev ala valiti lähtudes vähesest mõjust ümbritsevale elukeskkonnale, sest tegemist on vana turbakaevandusalaga, mille kõrvalterritooriumil hoiustatakse linnufarmide läga. Varude suurus on seal vähemalt 15 miljonit kuupmeetrit, mis tagaks lähiümbruse varustuskindluse vähemalt aastani 2050.

Ettevõtja rõhutab, et Harjumaa idaosa lubjakivi varude kaardistamise kindlustamiseks on vaja riiklikult sekkuda.

«Vajaduse korral oleks riigil võimalik neile uuringutele tuginedes hinnata maardlate perspektiivikust ja mõju keskkonnale. On äärmiselt oluline tagada piirkonna jätkusuutlik varustamine kvaliteetse lubjakiviga, mis aitab kaasa Eesti majanduskasvule ja ekspordile, kuna enamik betoonitehaste toodangust läheb ekspordiks,» selgitas Libman.

Tema sõnul annavad kohalikud materjalid taristuehituses võimaluse ehitada rohkem ja kvaliteetsemat infrastruktuuri. Samuti ei saa vähemoluliseks pidada ka mõju kohalikule tööhõivele nii Lasnamäe kui ka kogu idapoolse Harjumaa kontekstis.

«Tänasel päeval on Maardu III uuringuruum Eesti betoontoodete ekspordi tuleviku seisukohast üheks kõige tähtsamaks baasiks,» ütles Libman.

Tagasi üles