Swedbank: kui palju läheb Brexit Eesti majandusele maksma?
14. detsember 2018, 08:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki hinnangul on Ühendkuningriigi (UK) Euroopa Liidust (EL) lahkumise ehk Brexiti otsene mõju Eestile suhteliselt väike.
Juhul kui UK peaks EList lahkuma ilma kokkuleppeta ning riikidevahelised kaubandussuhted langevad Maailma Kaubandusorganisatiooni (WTO) reeglitele, siis oleks kaubavahetuse mahtude muutuse negatiivne mõju Eesti majandusele 0,19 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), selgub Swedbanki poolt avaldatud Brexiti mõju analüüsist Rootsile ja Baltimaadele.
Kerkivate kaubandustariifide mõju Eestile oleks seejuures 0,11 protsenti SKTst ja muude regulatiivsete muutuste negatiivne mõju 0,09 protsenti SKTst. Kokkuleppeta Brexiti negatiivne mõju Läti majandusele oleks 0,39 protsenti, Leedu majandusele 0,41 protsenti ja Rootsi majandusele 0,28 protsenti SKTst.
Imporditariifide mõju Eesti impordile UKst oleks Swedbanki hinnangul 17,3 miljonit eurot, millest suurima ehk 5,9-miljonilise osa moodustaks imporditud transpordivahendite kallinemine. Mõju Lätile oleks 29,9 miljonit eurot, Leedule 39,8 miljonit eurot ja Rootsile 341,8 miljonit eurot.
Eksporditariifide negatiivne mõju kaubavahetusele oleks Eesti puhul 7,9 miljonit eurot, millest kaks miljonit eurot moodustaks tööstuskaupade konkurentsivõime vähenemine. Mõju Läti ekspordile oleks 20,2 miljonit eurot, Leedu puhul 49,8 miljonit eurot ja Rootsi puhul 344,6 miljonit eurot.
Mittetariifiliste tegurite, nagu keerukate tolliprotseduuride, kvootide või muude diskrimineerivate takistuste, negatiivne mõju oleks Eesti majandusele ligi 20,3 miljonit eurot. Lätis 54,1 miljonit, Leedus 81,4 miljonit ja Rootsis 661,4 miljonit eurot.
Teenuste ekspordi ja impordi negatiivne mõju Brexitist oleks Eestis suhteliselt suurem, ulatudes 36,3 miljoni euroni. Sellest ligi pool tuleks transporditeenuste vähesemast osutamisest. Negatiivne mõju Lätile on hinnanguliselt 41,2 miljonit eurot, Leedule 34,6 miljonit eurot ja Rootsile 458,6 miljonit eurot.
Üldiselt ei ole UK osakaal Baltimaade väliskaubandusest kuigi suur, jäädes alla kolme protsendi. Osa sektorite lõikes on UK tähtsus siiski suurem, seda näiteks transpordivahendite, aga ka tubakatoodete osas.
Teenuste ekspordis võib kõige haavatavam olla finantssektor, milles on UK osakaal Baltimaade ekspordis kõige suurem – ligi 20 protsenti. Seejuures läheb Eesti finantsteenuste ekspordist UKsse tervelt 23 protsenti.