Ettevõtted said mullu 267 miljonit eurot riigiabi

Taastuvenergia tootmine.

FOTO: Mailiis Ollino /

Eesti riigi ja Euroopa Liidu vahenditest toetati möödunud aastal ettevõtlust kokku 309 miljoni euroga, millest riigiabi moodustas 266,6 miljonit eurot, selgus täna valitsusele esitatud ning heaks kiidetud Eestis antud riigiabi ja vähese tähtsusega abi ülevaatest. 

«Riigiabi ülevaade kinnitab, et varasemast rohkem toetati ühiskonnale nii olulisi valdkondi nagu teadus- ja arendustegevus, keskkonnakaitse ja regionaalne areng,» ütles riigihalduse minister Janek Mäggi. «Samuti suurenes märkimisväärselt kultuuri edendamiseks antud riigiabi, näiteks paljud teatrid ja muuseumid tegutsevad riigi toel.»

Rahandusministeeriumi asekantsler Raigo Uukkivi rõhutas, et toetusteks eraldatavad summad on suured ja seda olulisem on, et seda tehakse vastavalt riigiabi reeglitele. «Riigiabi reeglid on olenevalt valdkonnast spetsiifilised ning seetõttu peab ettevalmistav töö riigiabi andmiseks olema põhjalik. Rahandusministeerium jätkab nõustamisega, et abi andjad teaks riigiabi nõudeid järgida,» märkis Raigo Uukkivi.

Kõikidest toetustest, tagatistest ja maksusoodustustest moodustas riigiabi 266,6 miljonit eurot, kasvades aastaga 33,6 protsenti. Riigiabi kogumahu kasvu mõjutas peamiselt horisontaalse riigiabi kasv, mis oli 56,4 miljonit eurot. Suurenes ka muudeks eesmärkideks antud  riigiabi: regionaalabi anti ligi 8,6 miljonit eurot, abi üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks moodustas 19,5 miljonit eurot, sektoraalse riigiabi maht oli kokku 19,6 miljonit eurot sh transpordisektorile antud abi oli 8,5 miljonit eurot. Põllumajandussektori riigiabi moodustas ligi 11,3 miljonit eurot.

Riigiabi osakaal sisemajanduse kogutoodangust oli 1,31 protsenti. Riigiabist enamik ehk 78,4 protsenti anti toetustena (209,1 miljonit eurot). Järgnesid 21,4 protsendiga maksuvabastused ja maksusoodustused (57,1 miljonit eurot), 0,13 protsendiga tagatised (0,3 miljonit eurot) ja 0,01 protsendiga laenud (0,03 miljonit eurot).

Horisontaalsest riigiabist kasvas peamiselt riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks ning keskkonnakaitseabi. Veel suurenes abi spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamiseks ning abi teadus- ja arendustegevuses. Näiteks toetati Eesti audiovisuaalsektorit ning anti piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust aastateks 2014–2020.

2017. aastal suurimad riigiabi ja vähese tähtsusega abi andjad olid Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 26,9 protsendiga, AS Elering 25,1 protsenti, Kultuuriministeerium 13 protsenti, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus antud abi moodustas 8 protsenti ja Keskkonnainvesteeringute Keskus 7 protsenti abi kogumahust.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti antavast abist suur osa on seotud erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega ning AS Elering annab keskkonnakaitseabi taastuvenergiatoetuste näol.

Vähese tähtsusega abi anti erinevateks eesmärkideks ja erinevate tegevusvaldkondade toetamiseks kokku 42,6 miljonit eurot, mis on 1,5 korda rohkem, kui aasta varem. Ka vähese tähtsusega abist enamik ehk 97,3 protsenti anti toetustena.

Tagasi üles