Uuring: töötajad ei taha soodustusi, vaid kõrgemat palka
13. detsember 2018, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee uuringust selgus, et kuigi suurem osa organisatsioone ehk 70 protsenti pakub oma töötajatele soodustusi, eelistaksid 58 protsenti töötajatest saada soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.
Tööandjate küsitluse tulemused näitavad, et 70 protsenti organisatsioonidest pakuvad oma töötajatele soodustusi. Mitmed levinud soodustused on aga tavaliseks muutumas ja ei ole seega enam töötajate silmis niivõrd atraktiivsed.
Näiteks pakutakse rohkem kui pooltes organisatsioonides tasuta joogivett, kohvi või teed. Enam kui pooltes organisatsioonides kaetakse ka töötajate erialase täienduskoolituse kulud ja võimaldatakse paindlikku tööaja algust või lõppu, kuid viimast vaid osadele töötajate gruppidele.
Lisaks tehakse igas teises organisatsioonis töötajate lastele jõulupakke ja hüvitatakse prillidega seonduvad kulud. 48 protsenti tööandjatest tõi ka välja, et nad korraldavad töötajatele ühisüritusi ning 40 protsenti teevad tööjuubeli puhul kingituse või preemia. Jõulupreemiat maksab 31 protsenti tööandjatest.
Vähem levinud soodustustest pakub iga viies tööandja tasuta tervislikku toitu. Pea viiendik ehk 19 protsenti tööandjatest säilitab keskmise palga ka esimestel haiguspäevadel ja pakub lisapuhkust. Tasuta kultuuriüritusi võimaldab oma töötajatele iga kümnes tööandja. 6 protsenti tööandjatest võimaldab töötajatele soodustingimustel optsioone, 5 protsenti maksab lisaks puhkusetasule ka puhkusetoetust ja kõigest 2 protsenti tööandjatest märkis, et nad teevad makseid töötaja pensioni kolmandasse sambasse.
Töövõtjate küsitlemisel selgus, et 45 protsenti töötajatest ei ole pakutavate soodustustega rahul ja varasemad uuringud on näidanud, et koguni 58 protsenti töötajatest eelistaks soodustuste asemel pigem suuremat põhipalka.
«Peamiseid rahulolematuse põhjuseid on kaks: soodustusi pakutakse vähe või need ei vasta töötajate eelistustele,» kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. «Lisaks suurendab rahulolematust ka see, et soodustustega harjutakse ära ja neid hakatakse võtma iseenesestmõistetavana. Soodustused, mida pakuvad suurem osa tööandjatest, nagu tasuta joogivesi või kohv, on saanud loomulikuks töötingimuste osaks ja neid ei tajuta enam lisaväärtusena.»
«Selleks, et tööandja pakutavad soodustused oleksid mõjusad, peavad nad olema töötajate jaoks olulised,» lisas Kadri Seeder. Tema sõnul näitavad uuringu tulemused ka seda, et kui töötajad on pakutavate soodustustega rahul, kasvab soovitusindeks ehk töötajad on valmis tööandjat tuttavatele soovitama.
«Rohkem kui pooled tööandjad tõid välja, et nad on soodustuste valikuvõimalusi viimasel ajal suurendanud,» kommenteeris uuringut tööportaali CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.
«Tööandjatel tuleb soodustuste pakette parandada, et muuta tööjõupuuduses ettevõtet töövõtjate silmis atraktiivsemaks ning hoida olemasolevad töötajad rahulolevaina.»
«Näib, et paljud soodustused on aga niivõrd levinud, et nende tutvustamine tööpakkumisel ja värbamisprotsessis ei ole enam konkurentsieelis. Samas vähem levinud või pigem üksikutele töötajate gruppidele pakutavad soodustused nagu kodus töötamise võimalus või lisapuhkus kasvatavad märkimisväärselt huvi tööpakkumise vastu,» lisas Henry Auväärt.