AS Saarte Liinid merevedude olulist kasvu Saaremaalt ette ei näe

  • Villu Vatsfeld: pole reaalne Saaremaa merevedude hüppelist kasvu prognoosida
  • Saaremaa suurima kaubakäibega sadam on Saarte Liinidele kuuluv Roomassaare

AS Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld

FOTO: Ursula Sarnet

Hinnangu Saaremaa sadamate ja meritsi kaubaveo hetkeolukorrale ja võimalustele andis AS Saarte Liinid juhatuse esimees Villu Vatsfeld:

„Saaremaa tänased sadamad on võimelised tegelema kõigi kaubagruppidega. Vaid keemia- ja kütusetankerid ning väetiselaevad on tõenäoliselt ajalukku jäänud – nii tarbimise vähenemise kui kõrgendatud ohutusnõuete tõttu nende ainete käitlemisel. Küsimus on seetõttu lihtne - mis kaupu ja millises mahus on saartelt täna tegelikult võimalik välja vedada? Toorme või muu kauba laevadega sissevedu eeldavat tarbimismahtu saarel palju ei ole.

Viimastel aastatel lossitakse Saare sadamates peamiselt vaid tee-ehituse ja -hooldusega seotud kaubagruppe: killustik, freesasfalt, teesool ja muu sarnane. Kui töös on suuremad taristuobjektid nagu teede ja tänavate ehitused-remondid, tuuakse sadamate kaudu saarele kuni 50 tuhat tonni puistekaupu aastas, tavaline kogus on aga 2-3 korda väiksem. Korrektne oleks kaubavoogude arvestusse lisada ka meresaaduste lossimine. Vastu võetud kala ja vetikate kogus jaguneb paljude sadamate vahel ning muutub sõltuvalt püügipiirkondadest ja –perioodidest, kuid hinnanguliselt on see keskmiselt ehk 20 tuhat tonni aastas.

Ka kivise pinnaga Saaremaa pealinna Kuressaare tänavakivid tuuakse 21. sajandil hoopis Hiinast, kuna nii on odavam.

Nagu teistes Eesti regionaalsetes sadamates, põhineb ka Saaremaalt välja veetav kaup peamiselt kohalikul looduslikul toormel eelkõige puidul ja turbal. Tõenäoliselt leiaks Euroopas turgu ka dolomiidile, kuid taastumatu maavara puhul tasuks enne kümme korda mõõta ja osadel juhtudel jätta võimalus rahaks tegemata. Nišiteenusena võiks kunagiste kivilaevade sarnasel ettevõtmisel isegi jumet olla, aga siin tuleb mängu globaalne turg. Ka kivise pinnaga Saaremaa pealinna Kuressaare tänavakivid tuuakse 21. sajandil hoopis Hiinast, kuna nii on odavam.

Tänased ja tulevased suuremad Saaremaa sadamates laaditavad kaubagrupid on ümarpuit, hakkepuit ja freesturvas. Kõige rohkem on küsimärke turba kohal, mille töötlemine peaks 2015. aasta Pariisi kliimakokkuleppe kohaselt lähima paarikümne aasta jooksul oluliselt vähenema. Ümar- ja hakkepuidu mahud sõltuvad nii hinnast välisturgudel kui lubatud raiemahtudest. Viimasel kümnendil on Saaremaa kaubasadamate puidupõhiste kaupade kogumaht kõikunud 200-300 tuhande tonni ehk siis vastavalt 230-350 tuhande tihumeetri vahel aastas. Siia lisandub parvlaevadel autodega välja veetud ümarpalk, kuid parvlaevaoperaatorid vastava sisuga teavet seni kogunud ei ole. Eeldades, et see on kuni 50 tuhat tonni aastas, võib puidu väljaveo kogumahuks Saaremaalt arvestada kuni 400 tuhat tihumeetrit aastas. Hinnangud Saare maakonna metsade aastase optimaalse raiemahu osas kõiguvad 200 00 kuni 700 000 tihumeetri vahel, ning nende „kuldne keskmine“ lubaks panustada seniste mahtude säilimisele, kuid mitte olulisele kasvule.

Saaremaa suurima kaubakäibe teeb AS-le Saarte Liinid kuuluv Roomassaare sadam. Parimal, 2014 aastal, küündis sadama kaubakäive 400 tuhande tonnini, kuid siis oli tegemist paljude heade asjaolude kokkusattumisega. Teistel aastatel on maht jäänud alla selle ning keskmiselt 2/3 kaupadest on puidupõhised, 1/8 on freesturvas ja ülejäänu jaguneb väiksemate kaubagruppide vahel. Kokku teenindab AS Saarte Liinid aasta jooksul kuni 150 kaubalaeva. Olulist mahtude liikumist teistesse sadamatesse me lähiajal kindlasti ei eelda, sest kaubavedu Roomaassaare kaudu toetab sadama soodne asukoht nii peamiste maanteeühenduste kui kaupade ladustamiseks ja töötlemiseks sobiva kinnisvara suhtes."

Saarte Liinid on koostööks Saaremaa Sadamaga valmis

Tallinna Sadama arendusplaane ja Ninase tööstuspargi ideed peab Vatsfeld täna pigem „perspektiivseks“, kuid nendib, et Saaremaa sadama asukoht ei ole iseendast halb. Saaremaa sadama suurimaks probleemiks on ja lähiajal ka kindlasti jääb Vatsfeldi sõnul sealse kai sobivus kaubalaevadele. Kitsad mõõtmed ja väike kandevõime võimaldavad täna teenindada ainult kaubalaevu, millele on endal pardal piisav laadimis- ja lossimisvõimekus. Selliseid laevu aga Läänemeres väga palju ei ole, ehk neli-viis. Teiseks suureks probleemiks on tõsiasi, et postidele ehitatud kai jätab sadama akvatooriumi paljude tuulesuundade korral lainetusele avatuks, vedajad aga eelistavad sadamaid, mis on ilmastikukindlad ja igal juhul kasutatavad.

Ühena täiendavatest riskidest tõi Vatsfeld Saaremaa sadama puhul välja ka niinimetatud „EstFori sündroomi.“ Kuna Saaremaa sadama kai kohaldamine kaubasadama nõuetele vastavaks eeldaks suhteliselt mahukamaid ehitustöid ning ühel korral on Ninase poolsaare sadamaehituse üle juba kohtus vaieldud, võib kõrvalseisjate vastuseis olla üsnagi irratsionaalne risk, mida sadama omanikul või rentnikul saab olema keeruline hinnata ja maandada. Sama võib juhtuda iga konkreetse jätkuinvesteeringuga ka siis, kui soovitakse reaalselt arendada Saaremaa sadama juurde kavandatud tööstusparki.

Vatsfeld ütles, et AS Saarte Liinid jälgib Saaremaa sadama käekäiku tähelepanelikult ja püüab olla Tallinna Sadamale pigem konstruktiivne koostööpartner kui konkurent.

Tagasi üles