Suur pööre: riigikogu kehtestas isetõusva pensioniea

Edaspidi tõuseb pensioniiga automaatselt

FOTO: THOMAS PETER/REUTERS

Riigikogu võttis kolmapäeval vastu seaduse, mis muudab pensionisüsteemi paindlikumaks, seob alates 2027. aastast pensioniea keskmise elueaga ning seab pensioni lisaks palgasummale sõltuvaks ka inimese tööstaažist.

Muudatuste eesmärk on muuta pensionid solidaarsemaks, rahvastikutrende arvestavaks ja piisavalt paindlikuks, et inimene saaks teha ise valiku, millal ta soovib pensionile jääda. Seaduse muudatused puudutavad peamiselt neid, kes on sündinud 1962. aastal või hiljem ja jõuavad pensioniikka pärast 2026. aastat, teatas riigikogu pressiteenistus.

Seadusega seotakse pensioniiga alates 2027. aastast 65-aastaste inimeste keskmise eeldatava eluea muutusega. Praegu sõltub pensioniiga sünniaastast ning on hetkel 63 aastat ja 6 kuud. Seaduse järgi kestab üleminekuaeg 2026. aastani, mil pensioniiga on 65 aastat.

Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Kui eeldatav eluiga pikeneb, tõuseb ka pensioniiga ja vastupidi. Pensioniiga võib suureneda kuni kolm kuud kalendriaastas.

Alates 2021. aastast muudetakse pensionile jäämine paindlikumaks. Seaduse kohaselt on edaspidi võimalik minna pensionile kuni viis aastat enne pensioniiga või lükata pensioni saamist edasi nii kaua, kui soovi on. Muudatuste mõjul saavad inimesed vastavalt oma oskustele ja tervisele võimaluse töötada ning saada sel ajal paindlikku pensioni.

«Paindlik pension annab vanemaealistele, kes näiteks täiskohaga töötada ei soovi või jaksa, võimaluse jätkata töötamist soovi korral osakoormusega ja võtta pensioni välja osaliselt. Kui seni ütleb riik, et töötamise korral niinimetatud eelpensioni ei saa, siis edaspidi saab inimene ise valida endale sobivaima lahenduse,» ütles pressiteate vahendusel sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Ta lisas, et  vanemaealiste töötamine kindlasti kasvab tulevikus, sest inimesed elavad järjest kauem ja soovivad olla aktiivsed. «Niisamuti vajab meie vananev ühiskond töökäsi ja tööandjad hakkavad üha enam hindama ka vanema inimese kogemust,» märkis Iva.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti kinnitusel võimaldavad pensionisüsteemi parandused maksta alampalka või väikest palka teenivatele inimestele aastakümnete pärast mõnevõrra suuremat pensioni, kui nad seni kehtinud reeglite järgi saaksid, edastas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna pressiesindaja.

„Ilma süsteemi reformimata juhtuks nii, et praegused suured palgavahed kanduvad üle aina suurenevatesse pensionivahedesse. See tooks aga kaasa olukorra, kus tuhanded inimesed ei ela oma väikese pensioniga ära ning riik peaks maksma neile toimetulekutoetusi või muid sotsiaaltoetusi,« sõnas Kütt. Tema sõnul aitab muudetud sätted vähendada ebavõrdsust tulevaste pensionäride seas.

„Tulevikus saab igaüks teha oma tervisest, töövõimest ja huvidest lähtuvalt valikud, millal pensionile jääda. Samuti saab valida, kas saada pensioni osaliselt, lasta pensioni maksmine peatada ja sobival ajal taas jätkata. Eelpensionäridele tekib õigus saada eelpensioni ja käia samal ajal tööl,» rääkis Kütt.

Seadusega muudetakse esimese samba pensionivalemit. Töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguvad inimesed alates 2021. aastast ühendosa, mille arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul tähendab see suuremat solidaarsust. «Ka väikese palga juures peab pension tagama piisava sissetuleku – riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves vaesuse eest kaitstud,» ütles sotsiaalkaitseminister Iva.

Osalise ja puuduva töövõimega inimestele jääb seaduse järgi pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui nad töötavad väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses.

Sama seadusepakett avab uuesti ka teise sambaga liitumise võimaluse 1970.–1982. aastal sündinud isikutele.

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse poolt hääletas 52 ja vastu 34 riigikogu liiget.

Pensionisüsteemi muudatusi on ette valmistatud juba 2015. aastast, mil kogunes huvigruppe ja erinevaid riigiasutusi koondav riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkuse edendamise juhtrühm. 19. jaanuaril 2017 kiitis valitsus heaks pensionireformi põhimõtted ning andis sotsiaalministeeriumile koos rahandusministeeriumiga ülesande valmistada ette pensionireformi eelnõu. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitasid muudatusettepanekuid ministeeriumid, sotsiaalpartnerid ning teised ametiasutused.

Tagasi üles