Krulli kvartali ehitus algab kolme kuni viie aasta pärast (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexela suuromaniku Heiti Hääle osalusega projektis rajada Põhja-Tallinna Krulli Kvartali äri- ja elurajoon võivad ehitustööd alata kolme kuni viie aasta pärast.
«Mahtude poolest on plaanis ligi 125 000 ruutmeetrit maapealset pinda ja ligikaudu 40 000 ruutmeetrit maa-alust brutopinda. Aga oleme veel planeerimisprotsessi alguses ja kõik võib muutuda,» ütles Krulli Kvartal AS-i juht Mehis Rump BNSile.
Rajatavast pinnast umbes pool läheb korteriteks, kokku 1200 kuni 1300 korterit, ning ülejäänu äripindadeks. Plaanis on rajada nii büroopindu, kaubanduspindu, kui ka näiteks spordisaal, lasteaed ja kultuuriasutusi.
Heal juhul algab reaalne tegevus krundil Rumpi sõnul kolme kuni viie aasta jooksul ning arendus viiakse ellu etappide kaupa. «Tallinnas toodetakse aastas ligi 3000 korterit, müüakse umbes sama palju, 1300 korterit nelja-viie aasta peale peaks turu kohta sobiv olema,» lisas ta.
Kuigi arenduse täpne kontseptsioon kujuneb veel planeeringu käigus, siis ilmselt tulevad alale erineva hinnaklassiga korterid. «Kindlasti tuleb toota kõike, ainult kallite korteritega me kaugele ei purjeta, aga teisalt, kui me väga odava segmendi peale läheks, siis kannataks sellega ala miljööväärtus,» märkis Rump.
Tallinna linnavalitsus algatas kolmapäeval Koplis Krulli tehase kvartali detailplaneeringu koostamise, kuhu Krulli Kvartal AS arendab kuni 1300 korteriga äri- ja elurajooni.
Planeeritav maa-ala asub Põhja-Tallinnas, Kalamaja asumi piiril, Kopli ja Volta tänava ning raudtee vahelises kvartalis, kus paiknevad endise Franz Krulli masinatehase ning hilisema Tallinna masinatehase tootmishooned ja kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned.
Krulli Kvartal ASi tegelikud kasusaajad on 40-protsendilise osalusega Alexela suuromanik Heiti Hääl, võrdselt 24,5-protsendiliste osalustega Soome ettevõte Soinitilat OY ja Rootsi investeerimispangale Carnegie kuuluv Luksemburgi privaatpank ning 10 protsenti kuulub Mehis Rumpile.
Arendust tutvustati kunagises Franz Krulli masinatehase sepatsehhis, mis on ehitatud aastal 1900 ning on üks neljast kaitse all olevast mälestisest. Hoone ees tehase kunagisel tänaval on näha ka jälgi tollasest raudteest.
«Rääkisin Heiti Häälele, et siin oli vanasti raudtee, mille võiks koos selle juurde kuulunud postidega taastada. Hääl võttis ideest kinni ja lubas siia ka rongi või vähemalt veduri tagasi tuua. Rööpad on maapinnas tänaseni näha ja mõned ajaloolised postid on ka säilinud,» rääkis linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Artur Ümar.
Planeeritaval alal on neli hoonet, mis on mälestistena kaitse all, veel nelja vastu on muinsuskaitseametnikel huvi. «Lihtsalt sellepärast, et need on ajaloolised Krulli tehase hooned. Mõnest on säilinud ainult natuke paekivimüüre. Teise maailmasõja ajal sai see kant kõvasti pihta. Sellepärast on mõnel hoonel põhimõtteliselt üks korrus pealt maha lõigatud ja tellistest uued müürid ehitatud,» lisas ta.
Ümar ütles, et tema arvates on kohal potentsiaali ning praeguse arendaja mõtted meeldivad ka muinsuskaitsele. Sama ala on varemgi planeeritud, ent siis on omaniku soov olnud pigem plats puhtaks teha, kõik vana lammutada ja uued hooned asemele ehitada.
Abilinnapea Andrei Novikov möönis, et piirkonna liiklusega pole asjad kiita. Samas on planeeringu valmimiseni ja seejärel ehituse alustamiseni üsna mitu aastat aega ning selle ajaga võib tema sõnul Kalamaja ühistranspordis paljugi muutuda.
«On arutatud erinevaid võimalusi, muuhulgas ka näiteks rööbastel liikuvat kas just kiirtrammi, aga igal juhul mingit kiiremat sorti ühistranspordivahendit, mis teeks näiteks Kalamajast Ülemisteni kolm-neli peatust,» arvas Novikov. Ta lisas, et piirkonna tulevased elanikud peaksid arvestama pigem senisest parema ühistranspordiga kui autoliikluse võimaluste paranemisega.
Novikov tõdes, et Kalamaja on hoonestatud ajal, kui mootorsõidukeid oli veel üsna vähe, ning vaikselt edasi arenenud ajal, kui eraauto oli luksus, mis polnud igaühele lubatud ning vastavalt sellele on välja kujunenud ka tänavavõrk.