Allan Kiili hüvitisevaidlus põrgatati taas riigikohtusse

Tallinna Sadama eksjuht Allan Kiil ajakirjanike piiramisrõngas arestimaja ees.

FOTO: Tairo Lutter

Riigikohus asub vaagima, kas Tallinna Sadam peab maksma endisele juhatuse liikmele ja altkäemaksu võtmises süüdistatavale Allan Kiilile 25 000 eurot hüvitist töölepingu lõpetamisest tuleneva konkurentsikeelu tõttu.

Viimati tuli kaasuses lahend 11. oktoobril, kui Tallinna ringkonnakohus tühistas Harju maakohtu 2016. aasta 16. jaanuari otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis Kiili hagi Tallinna Sadama vastu rahuldamata. 

Asjas oli vaidlus selles, et Kiil oli alates 2004. aasta 1. märtsist AS-i Tallinna Sadam juhatuse liige ning nende vahel oli sõlmitud juhatuse liikme teenistusleping. Selle alusel oli Kiili hinnangul Tallinna Sadam kohustatud talle tasuma hüvitist, kuna Kiil oli esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks. Kuna seda talle ei tasutud, siis taotles ta kohtult põhivõla ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. 

Harju maakohus rahuldas 2016. aasta jaanuaris hagi ja mõistis Tallinna Sadamalt Kiilile välja põhivõla ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise.

Tallinna ringkonnakohus jättis mullu 9. juulil maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Samas riigikohus tühistas tänavu 7. märtsil ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule ning rahuldas kassatsioonkaebuse.

Peamiseks vaidluskohaks oli et, millisel õiguslikul alusel lõppes teenistusleping ja kas lepingu lõppemisega lõppes ka konkurentsipiirangu kokkulepe. Samuti, kas hageja poolt hüvitise nõude maksmapanek on kooskõlas hea usu põhimõttega. 

11. oktoobril jõudis ringkonnakohus teistkordselt otsuseni, jättes Kiili hagi Tallinna Sadama vastu rahuldamata.  Ringkonnakohtu hinnangul lõppes nii Kiili ametisuhe kui ka teenistusleping Tallinna Sadama juhatuse liikmena kokkuleppel lõpetamisega.

Ringkonnakohus leidis ka, et poolte vahel jäi ka peale ametisuhte ja teenistuslepingu lõppemist kehtima konkurentsipiirangu kokkulepe. Seega on ringkonnakohtu hinnangul Kiili nõue tervikuna vastuolus hea usu põhimõttega.

Ringkonnakohus leidis, et elulises olukorras, kus pooltevahelise ametisuhte ja teenistulepingu lõppemise põhjuseks oli hageja kinnipidamine kahtlustusega kostja teenistujana ametialaste kuritegude toimepanemises, ei olnud Kiili poolt õiguste heas usus kasutamise põhimõttega kooskõlas endise tööandja vastu vaidlusaluse hüvitise nõude esitamine.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud põhjendus ja järeldus ei riku hageja suhtes süütuse presumpsiooni põhimõtet, sest kohus ei eelda hageja süüdimõistmist kõigis temale etteheidetavates tegudes. Samas ei saa konkreetses elulises ja õiguslikus olukorras olla äriühingust endise tööandja suhtes õiglane, kui konkurentsipiirangu hüvitise maksmisest oleks alust keelduda ainult siis ja alles siis, kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus. Kohus peab tsiviilasja lahendades tagama mõlema tsiviilkäibes osaleva isiku õiguste ja huvide kaitse.

Kiili esitas ringkonnakohtu uue lahendi peale kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis võttiski selle käesoleval nädalal menetlusse. 

Tagasi üles