Advokaat: Eesti krüptoäride regulatsioon on nagu turvakontroll ööklubi uksel

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krüptoäri tegevusluba saada on sama lihtne nagu siseneda ööklubisse. Mis edasi saab, ei huvita kedagi.
Krüptoäri tegevusluba saada on sama lihtne nagu siseneda ööklubisse. Mis edasi saab, ei huvita kedagi. Foto: MADIS SINIVEE / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Soraineni advokaadibüroo partner Reimo Hammerberg võrdles Eesti tänaseid krüptomaastiku regulatsioone ööklubiga, kuhu sisenemisel kontrollitakse dokumente, kuid kus edasine tegevus on vaba, sealhulgas kontroll selle üle, kas ja kellele tohib müüa alkoholi või et ei toimuks kaklusi.

«Täna kontrollitakse põhjalikult kas litsentside ja tegevuslubade taotlejatel on puhas taust. Kuid puuduvad nii nõuded kui kontroll selle osas, mida Eesti litsentsidega krüptoettevõtted tegelikult teha tohivad ja kui ausalt toimetavad,» selgitas ta CoinMetro krüptoseminaril, mis otsis vastust küsimusele, kuidas teha Tallinnast atraktiivne, kuid turvaline maailma krüptopealinn.

Oma mõtteid jagasid välkseminaril lisaks Hammerbergile ka valdkonna eksperdid nii rahandusministeeriumist, LHV pangast, Guardtimest kui ka Eesti Krüptoraha Liidust. Üritus toimus krüptovarade kauplemiskeskkonda arendavas ettevõttes CoinMetro, mille juhi Kevin Murcko sõnul sai seminar innustust mõni aeg tagasi avaldatud teatest, et riigi poolt on krüptovarade jaoks välja antud 900 litsentsi ja tegevusluba.

«On igati arusaadav, et innovaatiline e-keskkond tõmbab Eestisse pidevalt uut ettevõtlust ja seda aina rohkem ka krüptotööstuses. Aga 900 välja antud litsentsi suurusjärk on muutunud igal juhul üsna murettekitavaks ning võib lõppeda löögiga e-Eesti tugeva maine pihta,» selgitas Murcko.

Tänased Eesti krüptoettevõtteid reguleerivad seadused on Murcko sõnul liiga leebed ning kujutavad endast reaalset ohtu, et ettevõtted võivad neid kasvava krüptobuumi valguses kurjalt ära kasutada. Seega otsiti seminaril vastust küsimusele, mida täpsemalt ette võtta ja kuidas tagada, et Tallinnast saaks turvaline kuid atraktiivne krüptopealinn terves maailmas.

Oma mõtteid panganduse vaatest krüptomaastikule jagas seminaril LHV panga makseteenuste juht Jüri Laur ning blockchain-tehnoloogia võimalustest valdkonnas rääkis lähemalt Guardtime avaliku sektori projektijuht Ivo Lõhmus. Teemal, kuidas muuta krüptotööstus läbipaistvaks, arutasid ühises paneelis Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt, Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Reimo Hammerberg ja Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga.

Välkseminari korraldanud CoinMetro on krüptovarade kauplemiskeskkonda arendav ettevõte, mis alustas tegevust käesoleva aasta alguses ning kaasas ainuüksi esimeste voorudega 7000 platvormi kasutajalt kokku 12 miljonit eurot. CoinMetro eesmärk on ühendada blockchain-tehnoloogial põhinevad digitaalsed varad traditsiooniliste turgudega. CoinMetro taga on meeskond, kelle poolt on loodud ka rahvusvaheline valuutakauplemisplatvorm FXPIG.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles