Regatt toob kohale külalised, peod ja käibe

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Regati tulek toob sadamale palju enam kasu kui vaid kõrtsidele suurema käibe.
  • Läänemere idakaldal on Muhu väina regatt praegu ainus omataoline.
  • Kogu Muhu väina regatil tulu kasutatakse ürituse paremaks korraldamiseks.

Eesti purjetamissuve suursündmus Muhu väina regatt, millel osales 113 jahti viiest riigist, väisas juulikuu alguses nädala jooksul viit sadamat distantsil Kalevi Jahtklubi – Haven Kakumäe – Kärdla – Kihnu – Pärnu. Pildil purjetamisrahvas lõpupäeval Pärnu Jahtklubis.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postiimees

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Regatikorraldus on globaalne majandusharu, milles ringleva raha hulk jääb küll maha F1 ja jalgpalli käivetest, kuid ulatub siiski sadadesse miljonitesse eurodesse. Regatikorraldusäri suured kalad Eestisse seni jõudnud ei ole, kuid ajaloost on üks kõverpeeglis näide, mis pani Tallinna kasvama.

Nimelt, kuigi 1980. aasta olümpiaregatile saabus vaid 156 purjesportlast, ehitati kogu regati vastuvõtuks ja teenindamiseks Tallinna lennujaam, hotell Olümpia, postimaja, teletorn, linnahall, Pirita tee ning muidugi Pirita sadam koos Olümpiapurjespordikeskusega.

Olulised lisandused regati käibele

Tagasi üles