Tööjõupuudus Eesti moodi: liiga vähe töökäsi, liiga palju asjaajajaid (8)

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Professionaalne koristaja.
Professionaalne koristaja. Foto: Pexels / CC0 Licence

Tallinnas ja Harjumaal on suur puudus veoautojuhtidest ja puhastusteenindajatest, tööandjate hinnangul on tänase tööturu põhiprobleem töötahte defitsiit, teatas Töötukassa.

Eesti Töötukassa värske tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et Tallinnas ja Harjumaal valitseb suur puudus puhastusteenindajatest ja hotellide toateenijatest. Kui vaadata aasta lõikes registreeritud töötute arvu, kelle viimane töökogemus pärineb sellest sektorist ja töötukassa portaalis avaldatud tööpakkumisi, siis tööpakkumisi on veidi rohkem (vastavalt 1539 ja 1935).

Põhjustena, miks tööandja ei leia töötajat, kuigi justkui oleks sobivat tööjõudu, näeme eelkõige töötasu mittevastamist ootustele ja kohati ka füüsilise valmisoleku puudumist. Puhastusteenindaja töö on osaliselt füüsiliselt nõudlik, samas on tegu valdkonnaga, kus pakutakse erinevaid töökoormusi. See on tööturul nõutud võimalus ning seda kasutataks ilmselt rohkem, kui palk oleks veidi konkurentsivõimelisem.

Töökäte puudus on suur turvasektoris. Seda illustreerib tööpakkumiste ja töötute suhe: 617 pakkumist ja 269 töötut. Siin on peamisteks põhjusteks taas suurema palga ootus ning füüsiline töö. Kindlasti mängib rolli tööaeg, mis eeldab vahetustega töötamist ja sageli öötööd. Sarnane on olukord päästjate ja tuletõrjujate seas - 50 tööpakkumist ja 5 kogemusega arvel olevat inimest aasta jooksul. Seonduva valdkonnana võiks mainida kaitsejõude, kus valitseb samuti suur tööjõupuudus.

Konkurentsitult suur on tööjõupuudus veokijuhtide seas: aasta jooksul 1027 tööpakkumist. C-kategooria on tööturul väga nõutud ning näib, et niipea see vajadus ei kao. Ka bussijuhiamet on perspektiivikas – juhte on liiga vähe ning tööpakkumisi leiab kõigis internetiportaalides pidevalt.

Ehitussektor on hetkel väga elav ja ootab nii oskustöölisi kui lihttöölisi. Samuti on pidev töökäte puudus tootmissektoris. Ei ole üllatus, et suur puudus on lasteaiaõpetaja abidest. Siin võib peamise põhjusena väita, et palgad on liiga madalad, kusjuures töö on vastutusrikas, tarvis on ka spetsiifilisi isikuomadusi.

Pole piisavalt kokkasid, kuid on palju asjaajajaid

Tööjõupuudus valitseb ka toitlustusvaldkonnas. Ei ole piisavalt kokkasid, abikokkasid, ettekandjaid, baaritöötajaid. Samas on tööotsijate hulgas suur huvi koka ameti vastu – töötukassa toel on paljud läbinud vastava koolituse. Miks kõik ei jõua tööturule, on täna peamiselt seotud madala palga ja ka sellega, et koka amet on füüsiliselt raske. Siia liitub klienditeenindus jaekaubanduses – suur tööjõuvajadus, mis osaliselt on täna tingitud ka sellest, et paljud kandideerijad ei oska riigikeelt.

Ülejääk on tööturul Tallinnas ja Harjumaal juhiabidest, büroojuhtidest, assistentidest, asjaajajatest ehk ametitest, mida saab võtta kokku ametinimetusega «sekretär». Arvudes on olukord selline: 674 töötut ja 155 tööpakkumist aasta jooksul.

Tööandjate ootus sõltumata valdkonnast on üks: otsime inimest, kes tahab tööd teha, oleme valmis välja õpetama ja arendama, kuid inimesel peab olema tahe seda tööd teha.

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, mis prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles